500-sõnaline romaan
"
karjusin ning võtsin kõne vastu. ,,Lapsuke, miks sa koolis
ei käinud täna? Oled sa haige? Juhtus midagi? Tahad koju
tulla?" hakkas ema kohe küsimustega pommitama. ,,Eii
ema, appikene lase olla. Ma ei jaksanud minna ja kõik.
Mida sa muretsed koguaeg, küll ma helistan kui surema
hakkan. Tsau!" panin kõne kinni, ja lülitasin telefoni välja.
,,Mul kopp nii ees neist, muudkui muretsevad ja peavad
moraale, aga kui reaalselt midagi lahti on siis kedagi ei
huvita." Podisesin vaikselt, mille peale Kelly vastas
,,Feelin sind täiega."
Kell oli juba 12 saamas, tegin ruttu õhtused toimingud ära,
vaatasin õppimise üle, õnneks polnud midagi olulist ning
läksin voodisse. Siis tuli aga meelde, et ma pean homme
vene keele sõnadetöö järgi tegema. Õppisin 20 minutit,
enam lihtsalt ei suutnud. ,,Eks ma koolis õpin siis."
Mõtlesin ning panin asjad ära ja jäin magama.