mustuskehad). Ideaalsel juhul on veereva keha ja pinna kokkupuude ainult punkt (või deformatsiooni vahel algpiirkonnaga CP paralleelnr sirge ST, kuid punktile S vastavast sirge), et minimaliseerida kehade vahel tekkivat takistust. Veerev keha ega pind, millel kogudeformatsioonist kaod elastne osa, kuid on tekkinud plstne ehk jääkdeformatsioon. see veereb ei tohi deformeeruda, kuna see takistab liikuvat keha. Tõmbediagrammi kõrgeima punkti U juures hakkab proovikeha ühes kitsas piirkonnas Veerdehõõrde takistusmoment Mhmax <= Fn, kus on veerehõõrdetegur. ahenema (moodustub ,,kael"). Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega Keha on tasakaalus, kui F<=Fn*/r, kus r on silindri raadius
pikenema ehk ilmneb keha voolamine. T W X O Kui pärast voolamist (nt punktis S koormust vähendada, siis kirjeldab seost pinge ja deformatsiooni vahel ε algpiirkonnaga CP paralleelnr sirge ST, kuid punktile S vastavast kogudeformatsioonist kaod elastne osa, kuid on tekkinud plstne ehk jääkdeformatsioon. Tõmbediagrammi kõrgeima punkti U juures hakkab proovikeha ühes kitsas piirkonnas ahenema (moodustub „kael“). Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. 30. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks.
annaabi.ee 
