Keskkonnageoloogia
MAAVÄRINAD
Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat
iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud
joonisel 1.
Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E.
Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad
subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud
plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni
vallandumine.
Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S-
lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus
5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset
vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja
kivimitesse)
annaabi.ee 
