Lõhnamolekulid võtavad osa soojusliikumisest ja liiguvad korrapäratult. 61. Tooge näide difusiooni esinemise kohta. Nt: teepakike vees kui vett ei segata või lõhnaõli levimine. 62. Tooge näide osmoosi esinemise kohta. Nt: kurkide soolamine, bakterite hävitamine soolaga, taimed saavad vett juurte kaudu osmoosi teel. 63. Tooge näiteid kapillaarsuse avaldumisest. (Õhulõhedes) Maapinnas, pesemine kuivatamine (vesi läheb käteräti sisse). 64. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Nende vahel on jõud (plii on pehmemetall).
Märgadel tekib pindpinevusjõud, mis ei lase esemeid lahti rebida. Paberid on krobelised ja kokkupuute osakesi on palju vähem. 8. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? VT vihikusse 9. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius? Aineosakeste sellist kaugust, kus tõmbejõud ja tõukejõud on tasakaalus nimetatakse osakese mõjuraadiuseks. 11. Nimetage vedeliku makroskoopilisi omadusi.(välised omadused)
vahel pole? 1. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? 2. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? 4 3. AINEOSAKESED LIIGUVAD KORRAPÄRATULT Browni liikumine. 1827. a. vaatles inglise botaanik Robert Brown vees paiknevaid karukolla eoseid läbi
annaabi.ee 
