(Tuum, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid ) 3.Kiirguste liigid ja nende omadused. *-kiirgus positiivne kiirgus; langevad magnetväljast kõrvale; heeliumi aatomi tuumad; kiirgus nõrk-läbib vaevalt paberilehe *-kiirgus negatiivne kiirgus; langevad magnetväljast kõrvale; kiiresti liikuvad elektronid; võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumilehest *-kiirgus magnetväli ei mõju; suure sagedusega elektromagnetlained; läbib mitme sentimeetrise pliiplaadi 2.Mis on ja kelle poolt avastati looduslik radioaktiivsus? *Tuumade iseeneslik kiirgamine. A. Becquerel 1.Milline on tuuma koostis-osakeste nimetused,laengud ja nende tähised Prooton + Z, neutron -, elektron 0
1919 sooritas Rutherford esimese tuumareaktsiooni, pommitades lämmastikku -osakestega. 14 7 N +24He178 O +11H Füüsika jäävuse seadused on universaalsed. Kirja pandud reaktsiooni nimetatakse tuumareaktsiooniks. Siin kehtivad laengu jäävuse seadus (7+2=8+1) ja massi jäävuse seadus (14+4=17+1). Neutron avastati mäletatavasti 1932 (Chadwick). 9 4 Be+24He126C +01n Protsessi käigus avastati tegelikult suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis läbis isegi 10-20 cm paksuse pliiplaadi, kiirguse osakesteks osutusid neutronid. Nii pärast 1919. aastast kui ka 1932. aastat intensiivistusid uurimistööd tuumareaktsioonide alal. 1939 jõuti selgusele, et uraani tuumade lagundamisel, kui neid pommitada neutronitega, võib saada väga suurt energiat. Põhimõtteliselt on energia kättesaamine aatomist lihtne. Joonisel mõjutab neutron uraani tuuma poolduma ja muunduma kaheks uueks elemendiks, seejuures aga vabaneb 2-3 neutronit. Need
Radioaktiivsus (kr k radius kiir) 1896 Antoine Henri Becquerel Marie ja Pierre Curie Uraan, raadium, poloonium Tuumade iseeneselik kiirgus Radioaktiivsus Radioaktiivsus on tuumade võime iseenesest kiirata. Radioaktiivset kiirgust on kolme liiki (liigitati läbitungimisvõime järgi) kiirgus läbib vaevalt paberilehe kiirgus võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumilehest kiirgus läbib mitme sentimeetrise pliiplaadi kiirgus Heeliumi tuumade voog kiirgus elektronide voog kiirgus suure sagedusega elektromagnetlained Nende kiirguste tekkemehhanismi seletatakse tuumafüüsikas mittestabiilsete aatomituumade spontaanse muundumisega kiirgus "Liiga suurte" tuumade iseeneslik lagunemine. Toimub osakeste eraldumise kaudu osake heeliumi aatomi tuum 2 He 4 lagunemisel väheneb tuuma massiarv 4 võrra ja laeng 2 võrra(tekib uus keemiline element) 238
annaabi.ee 
