Viimasel juhul annab beetaosake osa oma liikumise energiast üle aatomi elektronkatte elektronidele (ergastades neid), kuid ise aatomiga ei ühine. Ergastatud aatom läheb tagasi oma põhiolekusse, kiirates footoni. Sellisel moel tekkinud röndgenkiirgust nimetatakse teiseks kiirguseks. Gammakiirgus Gammakiirgus koosneb suure energiaga gammakvantidest. See on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur (gammakiirguse peatamiseks on vaja paksu pliikihti) ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe. Lõhkudes DNA molekuli võib gammakiirgus põhjustada geneetilisi mutatsioone ja vähki. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele (lapsed), kuna arenevate organismide aktiivse rakupooldumise tulemusena levib gammakiirguse tekitatud geneetiline defekt kiiresti. Gammakiirgus Gammakvantide läbimisvõime on kõige suurem
gammakiirgus. Elektromagnetkiirgus (erinevalt alfa või beetakiirgusest) ei ioniseeri kõiki aatomeid oma teel. Seega suudab elektromagnetkiirgus tungida oluliselt sügavamale aine sisse (sellele aitab kaasa ka footonite neeldumistekiirgumiste jada, ehk teisene kiirgus). Mida suurema energiaga on elektromagnetkiirgus, seda paksemat ja suurema tihedusega ainest varjestust on vaja, täielik peatamine on praktiliselt võimatu (kiirguse vähendamiseks kasutatakse tihti paksu pliikihti või betooni). Inimesele on gammakiirgus väga ohtlik, põhjustades kiirgustõbe ja surma. 31. Kirjeldage ägeda kiiritustõve kulgu I ehk algusjärk (mõni tund kuni paar nädalat). Sümptomid: kesknärvisüsteemi erutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus. II ehk peitejärk (mõni tund kuni 3 nädalat). Enesetunne paraneb. III järg (3nädalat) üldine mürgitus, verejooksud, kesknärvisüsteemi häired