Toitumisviisid
Nii
argi- kui pühapäeval söödi söögikorras alati üks toit.
Varahommikul enne põllutöödele minekut võeti linnupetet ehk suutäis leiba.
Lõunaks süüakse eelmise päeva ülessoojendatud toit.
Õhtusöök oli päeva tugevaim ja anti peale tööde lõppu 9-10 paiku.
Praadimine eesti köögis toimub piima-koore või piima-jahu keskel. Söök valmib pooleldi
keetes, pooleldi praetult (puudub küpsetamisele iseloomulik krõbe koorik ja kõhn)
Küpsetamistemperatuur: pliidituli, ahjukuumus, praeahi.
Eesti omapära: soust e kaste (piimast, koorest), mida lisatakse kindlasti söökidele, mille
valmistamisel ei ole eelnevalt kasutatud piima või koort. Kala, liha, juurvili, kartul (näiteks
iseseisva söögina heeringas hapukoorega)
Maitseained: sibul, till, majoraan e vorstirohi, köömned (omapära), harva petersell ja seller.
Suurem osa toidust valmib ilma maitseaineteta.
Veel omapäraseid, iseloomulikke maitsesegusid: kala soolapekiga; õunad härjaverega;