Jaan kaplinski
Öömõtted
Seegi suvi veereb üle õue
tihenevasse hämarikku nagu kirju kerge
pall.
Lapsepõlv möödub
Lapsed kasvavad ja nende käte soojus kiiresti ja selles ajas
lahtub kõigest, mida te koos puudutasite.
Aidanurgas vanade kangaspuude taga
olnud mälestused
väike alasti peata nukk. unustatakse kiiresti.
Marjapõõsaste all
punane plastlaev, kaks ratastki veel all.
Kui sa kunagi
Kui sa tulid, oli juba hilja; meenutad seda aega siis
kass ootas pimedas ukse ees.
Linnutee oli selgelt näha. tundub kõik nii selge ja
ilus.
Otsijad
Meil pole isamaad ja kodu on võõras sootuks
ainult teed avatud teed ja lootus lõkendav lootus
rahugi pole meil õnn tuleb endast heita