Bioplastikud
piisaval määral ligi. Osa laguaineid infiltreerub pinnasesse ja ohustab põhjavett. Aeroobne
protsess läheb prügilas küll üle anaeroobseks ning tekkivat metaanirikast biogaasi saab
kasutada kütusena.
Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt
hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus). Kuna CO2 tekkimine on siis kontrolli all
ning seda tekib täpselt nii palju kui fotosünteesil taimse plastitoorme kasvamisel õhust
saadi, ei kaasne kompostimisega ka keskonna saastamist.
Peale kompostitamist on üsna tavaline bioplastjäätmete käitlusviis põletamine. Ka see on
üsna loodussõbralik, sest bioplasttoodete põlemisel eraldub õhku vaid niisama palju
süsihapegaasi, kui palju plastitoormeks olnud taimed seda sealt võtsid. Põletamisel tekkivat
soojusenergiat saab ära kasutada. Tarbijate käitumisharjumuste muutumine mängib olulist