Maavärinate tekkepõhjused
maakooreplokkide omavahelisi nihkeid ning seetõttu vallanduvad hiigelenergiad. See
omakorda hakkab põhjustama füüsikalisi moondumisi kui ka keemilisi muutuseid. Tegemist
on kõige tugevamate maavärinatega ja see on kõige levinum maavärinate põhjusi
(moodustavad 95% maavärinatest). Tektoonilised maavärinad tekivad peamiselt maapinna
lähedases kihtides ning on seega tegemist madalafookuseliste maavärinatega (Sügavamal
haprad deformatsioonid kaovad ja kivimid muutuvad plastilistemaks). Tagajärjed võivad olla
katastroofilised: suured inimohvrite arvud, hoonete ja rajatiste hävingud, väga suured
materiaalsed kahjud, lõhed maapinnas jne. [], [], [], []
Leidub nelja sorti laamade liikumisi, millega võib kaasneda maavärinad. Esimeseks on
mandriliste laamade põrkumine, kus kokkupuutealal kivimitest tekivad väga suured pinged,
mille tõttu need järsult purunevad ning sellega kaasnevad vappumine ja kõikumine. Sellega