Maa magnetosfäär
olevasse sabasse. Niiviisi kogunevad osakesed suuremalt jaolt Maa ekvaatori tasandil
olevasse plasmakihti, kus kogu magnetosfääri saba osakeste tihedus on suurim.
Kõik virmalisi tekitavad osakesed ei ole siiski pärit Päikeselt. Atmosfääri ülaosast
hüppab pidevalt veidi osakesi magnetosfääri. Seal segunevad nad Päikeselt pärit osakestega,
siirduvad vähehaaval magnetosfääri sabasse ja tekitavad soodsate eelduste korral virmalisi.
Magnetosfääri sabas, eriti plasmakihis, esineb tugevaid elektrivälju. Nende ja
magnetväljade koostoimel hakkab sabasse kogunenud plasmapilv aegapidi kulgema Maa
suunas. Ühtaegu osakeste pilve edasiliikumisega magnetosfääris jätkub ka nende liikumine
piki magnetvälja jõujooni. Kui osake saabub sobivasse magnetosfäärialasse, hakkab ta piki
jõujoont liikuma nii kiiresti, et tungib ionosfääri. Seda nähtust kutsutakse osakeste sajuks ehk
pretsipitatsiooniks
annaabi.ee 
