põlemise faasis punasteks ülihiidudeks Tähe elu lõpufaasis toimub tähes sibulasarnase kihistumisega kihtpõlemine Igas kihis toimub erinev termotuumaprotsess välimises vesiniku põlemine, järgmises heeliumi põlemine jne Viimasesse faasi on täht jõudnud siis, kui sünteesiprotsessid jõuavad raua tootmiseni Kokkukukkumine Keskmise suurusega kaugele evolutsioneerunud täht heidab oma välimised kihid planetaaruduna ilmaruumi Tuumasünteesiprotsessid suuremates tähtedes jätkuvad, kuni raudtuum on kasvanud nii suureks (rohkem kui 1,4 Päikese massi), et see ei suuda enam tasakaalustada enda massi Sel hetkel kukub raudtuum kokku Tuuma kokkukukkumisele järgneb tähe ülejäänud massi tuumale kukkumine Tekkiv lööklaine põhjustab ülejäänud tähe plahvatamise supernoovana Krabi udukogu, supernoova jäänused esimest korda vaadeldud
Tähest on saanud punane hiid. Tähe tuuma kokkutõmbumisel suureneb temperatuur tuumas 100 miljonini kraadini. Kui tähes heelium otsa saab, on otsas ka kogu tähe tuumakütuse varu. Edasi jätkuvad kihilised tuumapõletused. Kui kihiline tuumapõletamine lõpeb, on tähe tuum muutunud juba väga tihedaks, samas on väliskihid ulatuslikud ja hõredad. Kuuma tähetuuma kiirgusrõhk hajutab väliskihid maailmaruumi. Väliskihid hajuvad planetaaruduna tähtedevahelisse ruumi ning tuumast jääb järele valge kääbus. Suure massiga tähtedes lakkavad tuumareaktsioonid täielikult. Lakkab ka seest tulev kiirgus ja tuum jääb väliskihtide tohutu raskuse alla. Täht variseb kokku. Temperatuur tõuseb kõigis kihtides järsult ning algavad tuumareaktsioonid, mis viivad kogu tähte hõlmava termotuumaplahvatuseni. Slide 5 Tähtede surm Väikese massiga tähed tõmbuvad kokku ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Alguses on
taas suured muutused. (lk 139-140 Erkki Oja „Põhjanael“ 2001) Uduks ja kääbuseks muutumine Kui kihiline tuumapõlemine lõppeb, on tähe tuum muutunud juba väga tihedaks. Samal ajal on tähe väliskihid ulatuslikud ja hõredad. Väliskihid ei saa kukkuda tagasi. Vastupidi: kuuma tähetuuma kiirgusrõhk hajutab need maailmaruumi. Tähest eraldub kera kihi või kerakujuline udukogu. Kui tähe väliskihid on hajunud tähest kaugele, näeme neid taevas tähte ümbritseva rõngana – planetaaruduna. Planetaarudud jätkavad laienemist ja lõpuks hajuvad aeglaselt tähtedevahelisse ruumi. Tuumareaktsioonide lõppedes on tähe tuum väga kuum, tihe ja pisike. Kaotanud oma väliskihid, jääb temast järele valge kääbus. Kui väikese massiga tähtede elu lõppeb valge kääbusena, siis suure massiga tähed plahvatavad supernoovana.(vt. Lisa). Selline lõpp ootab ka ees Päikest. Aega on selleni ligi 5 miljardit aastat. (lk 140 Erkki Oja „Põhjanael“ 2001) Lisa
annaabi.ee 
