Difuusne aine galaktikas
Rõnga välimine serv on punakas, sisemine
sinakas või rohekas.
Niisugust udukogu nimetatakse planetaarseks. Nimi on tulnud arvatavasti sellest, et
väikese teleskoobis sarnaneb planetaarudu planeediga Uraan.
Planetaarudu on pärit tema keskel olevast tähest. Elutee lõpu eel puhub täht oma
atmosfääri väliskihi laiali. Paljastuva kuuma tähetuuma ultraviolettkiirgus paneb gaasi
helendama. Lisaks vesinikule on gaasis heeliumi, lämmastikku ja hapnikku, mis lisavad
planetaarudule sinist värvust.
Planetaarududest tuntuim on Lüüra rõngasudu.
Supernoovajäänukid
Tähe plahvatuspilv ehk supernoovajäänuk võib väliselt olla planetaarudu sarnane. Vahet saab
teha spektri põhjal. Esiteks, supernoovajäänuki spektrijooned on õigest kohast nihkunud, sest
jäänuk paisub suure kiirusega. Teiseks, kiirgus tekib teistmoodi kui planetaarudus. See on
sünkrotronkiirgus: kui plahvatuspilv paiskub tähtedevahelisse gaasi, saavad elektronid suuri