ALBERT EINSTEIN
Nende avastuste tuules mingit drastilist muudatust
siiski ei tehtud ja elu läks tavapäraselt edasi. Vankuma hakkas mehhanistlik tugevalt alles
1890-ndate aastate teisel poolel, kui Wilhelm Röntgeni avastatud kiirte uuringud viisid lõpuks
radioaktiivsuse ja elektroni avastamiseni. Johtuvalt klassikalisest füüsikast tiirleksid
elektronid ümber aatomituuma niimoodi, et nad lõpuks vajuksid tuuma peale ja aatom lõppeks
olemast. Teine vapustuse tekitanud mõte tuli võtta omaks Max Planckil, kes katsete tulemusel
nägi, et soojuskiirgus ei eraldu kehast mitte pideva voona, vaid jagamatute portsude ehk
kvantidena. Algas füüsika kriis, mille ajal käis Einstein alles ülikoolis. (Liivo, Taivo, 2009.
Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2219)
Oma teooria maailmaruumi toimimisest, kui nii lihtsustatult võib seda nimetada, avaldas
Einstein alates 1905-ndast aastast, kui ilmust relatiivsusteooria (täpsemalt
annaabi.ee 
