Haid ja teised kalad omastavad veest hapnikku lõpuste abil. Veresooni pidi lõpustest ülejäänud kehasse. Paljud aktiivset jahti pidavad haid peavad pidevalt ujuma, et hapnikurikas vesi liiguks läbi lõpuste. Kui sellised haid peatuvad, upuvad nad hapnikku puuduses taga järjel. Mõned põhjaeluviisiga haid on võimelised kohapeal lesides vett läbi lõpuste pumpama ja suudavad nii eelpooltoodud olukordi vältida. ,,HAI NAHK" Haide nahal on üle keha pisikesed ogad. Need on plakoidsoomuste ogad, mis ulatuvad läbi naha. Ogad juhivad vett hai kehast mööda ja aitavad tal vees edasi libiseda. Tänapäevastel ujumistrikoodel on samuti pisikesed hambakesed. See on hai naha ogade imitatsioon, et aidata ujujatel kiiremini vees edasi liikuda. Haide soomuseogad on suunatud tahapoole, muutes kala võimalikult voolujooneliseks. ,,KARPKALA" Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Fruktoos- puuviljade magustaja, diabeetikute ainus lubatud kasutatav magusaine c. Sahharoos- igapäevane magustaja, stabilisaator, antibakteriaalne mingisugusest hulgast alates. d. Laktoos- piimasuhkur. Stabilisaator ja energiat andev molekul. e. Tselluloos- puitu moodustavmakromolekul. f. Kitiin- kõige tugevam sahharit, pudukate välisskeleti materjal, maohammaste materjal, kellel on maohambad nt, teod, haide plakoidsoomuste ja hammaste materjal. Lipiidid- rasvad, õlid, vahad, steroidid Rasv või õli + kolmesüsinikuline alkohol = membraanide ehitusmaterjal. Taimne õli on oma koostise suhtes üpris ühekülgne, seetõttu toiduks õli tarbimine ei ole kõige õigem. Rasvades on rasvaahelad palju erineva pikkuseda, tänu millele selle ainevahetuse käigus tekib palju enam mitmekülgsust. Vahad on eelkõige katte ja kaitse materjalid, millega looduses reeglina
annaabi.ee 
