Läti ja Leedu rahvamuusika
Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on
pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade
vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi,
olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid
hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants").
Tuntumad Läti heliloojad on Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds
Pauls ja Peteris Plakidis. Läti hümni viisi kirjutas Karlis Baumains.
Leedu rahvamuusika
Leedu rahvalaulude hulgas on kõige arvukamalt töölaule ja tavandilaule,
palju lauldi ka loodusest. Lauljateks olid enamasti naised, laulude
omapäraks on vaheldusrikas rütm ja mitmehäälsus. Kõige vanemad leedu
rahvalaulud on sutarine`d, mida vahel saadeti pillidele ja mille saatel vahel
ka tantsiti. Palju leidub ka nutulaule. Leedu rahvapillidest on populaarsemad
kankles, ragai (sarved) ja skuduciai (paaniflööt)
annaabi.ee 
