Ülo Emmus
üks põhijõude. Juba kunstikõrgkooli lõpetamise aastal debüteeris ta plakatinäitusel ja
kuulus seejärel nende kaheksa kunstniku hulka, kelle 1981. aastal korraldatud rühmanäitus
„Ruumiplakat“ manifesteeris fotolavastuse võimuletuleku eesti plakatikunstis. Samal aastal
pälvis ta näitusel Balti Plakat eripreemia parima filmiplakati eest. Jõudmine
rahvusvaheliste plakatibiennaalide eksponentide hulka 1983. aastal Lahtis ja 1984. aastal
Varssavis kinnitas tema plakatiloomingu kõrgtaset.
1980. aastate keskpaigaks oli avanenud Ülo Emmuse võimekus luua fotol põhinevat
vabagraafikat siis veenvas ja uudses võtmes. Kasutades leidlikult serigraafiatehnika
võimalusi, lõi ta pilkupüüdvaid, hüperrealismi äärealale kuuluvaid teoseid. Kui tema 1980.
aastate esimese poole plakatid loeti juba järgneval aastakümnel loomisaastate tippteoste
hulka kuuluvaiks, siis vabagraafika puhul on sellelaadse tunnustamiseni jõudmiseni läinud