Materjaliõpetus
Pikali paiknevast balloonist võib gaas väljuda vedelal kujul. See moodustab
aurustudes mahult ligi 250 korda suurema gaasipilve, mistõttu on plahvatusoht
eriti suur. Ballooni läheduses ei tohiks mingil juhul suitsetada. Vältida tuleks ka
vedelgaasi kokkupuudet plastiku ja kummiga. Vedela propaani sattumine nahale
võib tekitada külmakahjustusi.
Balloonide hoiuruum peab olema hästi ventileeritud, selleks ei sobi näiteks
kelder või pööning. Hoiuruumi projekteerimisel peab arvestama
plahvatusohutsoonide ohutusnõuetega. Kuna propaan on õhust raskem, koguneb
ta maapinna lähedusse.
Ruumi temperatuur peab olema alla 50 oC. Kõrgemal temperatuuril, näiteks
tulekahjus, võivad vedelgaasiballoonid lõhkeda. Vedelgaasiballoonid täidetakse
80% ballooni mahust: ballooni ülaossa jäetakse "gaasipadi", mis jätab gaasile
paisumisruumi selle soojenedes.
Traditsioonilised vedelgaasiballoonid on terasest, kuid aina populaarsemad on
ka kerged alumiiniumballoonid ja läbikumavad komposiitballoonid.
annaabi.ee 
