Sellinne liikumine tekitab laamadeservadel kivimites pingeid ning selle tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas kivimiplokk fikseerub ja ei suuda liikuda edasi laamadega, siis tekib mõlema murrangu kivimite osas pinge, mille lõpptulemusena kivimiplokid purunevad ja nihkuvad ning selle kõige tulemuseks on maavärin. 1.4 Vulkaanilised maavärinad Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti
nihkuvad üksteise suhtes. Sellinne liikumine tekitab laamadeservadel kivimites pingeid ning selle tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas kivimiplokk fikseerub ja ei suuda liikuda edasi laamadega, siis tekib mõlema murrangu kivimite osas pinge, mille lõpptulemusena kivimiplokid purunevad ja nihkuvad ning selle kõige tulemuseks on maavärin. Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti
annaabi.ee 
