Roodiumil on kokku 33 isotoopi, kuid looduslik roodium on 100% Rh. Püsivaimad kunstlikud 101 101 102m isotoobid on Rh, mille poolestusaeg on 3,3 aastat, misjärel ta Ru-ks laguneb ning Rh, mis poolestusajaga 3,7 aastat 102Ru -ks muutub. Roodium on hõbevalge, alumiiniumit meenutav. Ta on kõva ja habras, olles kõvem isegi kullast ja plaattinast, mistõttu on teda raske töödelda. Ta sulamistemperatuur on erinevatel andmetel 1963 või 1964ºC ning tihedus normaaltingimustel (0ºC ja rõhu 1 atm juures) 12,45 g/cm 3 .Kuumutamisel muutub roodium aga elastseks ning seda on võimalik surve all töödelda. Roodium on plaatinametallidest parim soojus- ja elektrijuht. Temperatuuril alla 0,9 kelvini muutub roodium ülijuhiks (=0).
Flintklaasist valmistati kausse ja klaase ning kõrgekvaliteedilisi kristalltooteid. Üks esimesi optilise klaasi valmistajaid oli sveitslane P.L.Guinand, kes avastas umbes1814 aastal et homogeneetiline klaas (ühtlane) on võimeline rohkem suurendama, kui klaasisulam valada kindlasse vormi. 1827 aastal hakkas Michael Faraday Inglismaal optilise klaasi kvaliteeti täiustama. Ta avastas meetodi kuidas puhastada klaasisulamit kõrvalistest ainetest ja konstrueeris plaattinast sulatusnõu. 1839 aastal alustasid vennad Chance`d Inglismaal suures ulatuses optiliste prillide tootmist. 1876 aasta alguses katsetasid Ernst Abbe ja Otto Schott Saksamaalt suure hulga erinevate keemiliste oksiididega klaasi tootmist ning arendasid välja hulgaliselt uusi optilise otstarbega klaase. Peale 1880 aastat olid ainukesed optiliselt kvaliteetsed klaasid kroon ja flint.
annaabi.ee 
