"plaatlohel" - 1 õppematerjal

Õhusõidukitele mõjuvad jõud

See tekib õhusõiduki või õhu liikumise tõttu (Abel & Helme, 2015). Kui näiteks plaatlohe asub õhuvoolus: 1) serviti, siis tõstejõudu ei teki ja lohe langeb raskustungi mõjul maha (Abel & Helme, 2015). 2) lapiti, siis ei teki tõstejõudu, kuid siis hakkab kasvama rindtakistus (Abel & Helme, 2015). 3) kaldenurga 10-15 % all, mis on ka ühtlasi parim kaldenurk lohel õhuvoolu suhtes (Abel & Helme, 2015). Joonis 1. Tõstejõu tekkimine plaatlohel (Abel & Helme, 2015) Jooniselt 1 on näha, et plaatlohel tekib kalduasetatud takistus, ning see takistus on suunatud ülesse ja taha. Plaatlohe püüab tuule mõjul taganeda ja ka samaaegselt tõusta. See jõud ehk takistus, mis tekkis nimetatakse aerodünaamiliseks kogujõuks. Seda jõudu võib jagada kaheks: 1) rindtakistuseks (joonis 1. tähis X), mis on parralleelne õhuvoolu suunaga (Abel & Helme, 2015). 2) tõstejõuks (joonis 1