See omakorda vähendab mitmekesisust. Demokraatias võib ilmneda veel valimistulemuste võltsimist. Samuti ei pruugi poliitikud esiplaanile panna ühiskonna heaolu. Võib esineda, et poliitikutel on tähtsam isiklik karjäär ning nad võtavad vastu rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Lisaks võidakse käituda vastavalt oma parteijuhile. See aga ei pruugi kodanike soovidega ühtida. Samamoodi võib esineda ka seda, et erakonnad ei jõua või ei plaanigi oma lubadusi täita. See põhjustab pettumust rahvas. Demokraatia nõrkus on veel valimiskampaania. Sageli oleme näinud enne valimisi suuri valimisplakateid. Mida rohkem erakonnad panustavad raha valimiskampaaniasse, seda suurem tõenäosus on saada valituks. Kuid tänapäeva ühiskonnas peab selle jaoks panustama raha, mis võib üsna kulukaks minna. Demokraatia rõhutab rahva valitsust. Peamised ohud kodanikelt on vähene osalusaktiivsus ja eelteadmisteta valimised
Nad tahavad kogemusi, tahavad kogeda uut kultuuri ning kombeid. Elavad paar aastad välisilmas ning tulevad tagasi kodumaale uue inimesena. Sellised mõtted on ilusad. Minna välismaa nimekasse ülikooli õppima ning saada sealne keel perfektselt suhu on töötamisväärt teguviis. Sellistest tegudest kasvavad välja just tublid suurfirma inimesed, kes teenivad tuhandeid eurosi nädalas. Aga mis siis saab kui meie tublid ja tugevad noored jäävadki välismaale ja tagasi ei plaanigi tulla? Mis siis saab, kui eesti noor leiab, et välismaa pakub neile palju paremaid võimalusi kui tema armas isamaa? See viib ühiskonna hääbumiseni, mis on kõige hullem asi mis ühe riigiga juhtuda võiks. Migratsioon on kindlasti suureks probleemiks üle maailma. Paljud inimesed on väljendanud oma pahameelt kultuuride liigse segunemise üle suurlinnades ning riigi enda väärtsute unustamist.
saadakse elu terveid lapsi. Aga abort jättab jälje ellu ja tagant järgi on raske sellele mõelda. Kui näiteks abortii ei tehta siis sa pead küll üheksa kuud ootama ja siis sünnitama aga siiski saad lapse. Sa kasvatad teda ja hoiad teda sul on hea vaadata kuidas ta suureks sirgub. Ta saab siiski üks kord ka iseseisvaks ja siis mõtled et oli hea et ma ei teinud aborti. Sa oled õnnelik ja võib olla kui sa oled selle esimese lapse saanud siis sa ei plaanigi rohkem lapsi teha. Sa oled rahul sellega mis sul on ja on ikkagi parem olla kui sul on laps. Ilma lapseta sa neid rõõme tunda ei saa. Ta sirgub suureks loob endale ise pere ja hakka oma lapsi ülal pidama. On võimalus et sa ei räägi sellest kunagi talle või räägid. Rääkides oleks endal lihtsam aga ei või teada mida laps peale seda mõtlema hakkab. Võib olla ta pelgab oma vanemad ära ja ei taha neid kunagi enam näha või saab sellest aru ja on siiski õnnelik et ta sai elama
Ilmar ütleb tähtsalt, et ea see sõda enne ei lõpe ,kui mina seda ei lõpeta. Hermas läheb tööle õmblustöökotta. Kaastöölised on Sibul ja Hakkaja, kes näevad välja nagu kaxikud. Talle hakkab see meeldima. Kõikjal Tallinna linnas on üleval üleskutsed sõdima. Eesti iseseisvub. Mujal käib sõda. Herman läheb ka sõdima, saab aukõrgendust. Tuleb aasta või rohkema pärast tagasi koju puhkama ja varusid täiendama, kuid ei plaanigi tagasi minna. Tahab jooksu pista välismaale mõne laevaga. Ema ja isa ei kiida heaks, jäävad ju naerualuseks. Herman ei taha enam tappa. Nii sai ta oma ametikõrgenduse. Palub emalt-isalt raha, kuid neil pole. Läheb sõtta tagasi. Saab vigastada, jalast, lonkab. Tuleb koju. Saab oma sõjas olemise eest maja Kallismaal. Ilmar streigib selle vastu, tal pole seal midagi teha. Prossid tulevad venemaalt tagasi, on vaesemad, kui enne ja paluvad öömaja. Eeva
annaabi.ee 
