) ja oktavis, kuid erinevates rütmivältustes kaanonid. Esimene teos, kus Ligeti mikropolüfooniat kasutas, oli „ Atmospheres“ (1961). Teos õigustab oma nimetust täielikult, seda võib võrrelda suure helipilvega, mis triivib läbi erinevate registrite ja kõlavärvide ning mille faktuur on tänu mikropolüfooniale pidevas sisemises liikumises, ent kõlatervik jätab endiselt staatilise illusiooni. „ Atmospheres“ oli ka esimene Ligeti teos, mis plaadistati. Vokaalkammermuusikas, kus mikropolüfooniat rakendada ei saa, töötas Ligeti välja teise stiili, mida iseloomustab intensiivsete, kohati taotuslikult koomiliste kujundite kasutamine ning ooperlikku esitust meenutav väljenduslaad. Selles võtmes on kirjutatud „Aventures“, „Nouvelles aventures“, mõlemad kolmele vokaalsolistile ja seitsmele instrumendile, kus tekstiks on häälikutest koosnev kujuteldav keel. Ent 1965. Aastal lõpetatud Reekviemis on
Valeri Gergijevi dirigeerimisel. Ta on ka aktiivne kammermuusik: Viini Virtuooside asutajaliige ja juht, Viini Keelpillisolistide juht ning esiviiuldaja erinevates koosseisudes. Tallinna Kammerorkester loodi 1993. aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes pidas orkestri peadirigendi ametit seitse hooaega. Selle aja jooksul tehti tihedalt koostööd teise Kaljuste poolt loodud kollektiiviga Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Ühistööna plaadistati firmale ECM "Te Deum" Arvo Pärdi muusikaga (1993), Erkki-Sven Tüüri teostega "Crystallisatio" (1996) ja Arvo Pärdi "Litany". Tõnu Kaljustelt võttis orkestri juhtimise töö üle Juha Kangas. Alates 2000. aastast oli orkestri kunstiliseks juhiks Eri Klas, hooajast 2013/2014 on TKO peadirigent ja kunstiline juht Risto Joost. Tallinna Kammerorkester on andnud kontserte kõikjal Euroopas, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Argentiinas, Ameerika Ühendriikides
Kuulsaim pala on MatchBox Blues. W. C. Handy esimesena komponeeris bluesi, õppis muusikat. 1873-1958. Kirjutas oma tähtsaimad palad Memphises - St. Louis Blues, Beale Street, Memphis Blues. Kuna ilmusid noodid, hakati bluesi ka rohkem esitama. Klassikaline blues (classic female blues) 1920-1930 Sellel perioodil oli bluesi areng seotud suuremate orkestritega. Esitajateks olid peamiselt naised. Nemad olid musta muusika pioneerid, keda plaadistati. Kuna nemad kasutasin 12- taktilist bluesi, levis see üle maa enim. Ma Rainey (1886 1939)vanemaid profesionaalseid bluesilauljaid, kutsutud ka bluesi emaks (mother of blues), alustas oma laulmist rändtruppides 14-aastaselt. Tema väidab, et tema hakkaski kutsuma seda muusikastiili bluesiks. Oma esimesed lindistused tegi aastal 1923, temalt õppisid kõik bluesi laulmist. Bessie Smith (1894-1937), 1923 esimene heliplaat, mis sai kiiresti populaarseks, sai
annaabi.ee 
