Nad maandusid praegusele Equadori rannikule. Aastaks 1532 olid nad tagasi Tumbeses aga see ei olnud endine. See oli maatasa tehtud. Nimelt oli sealt üle käinud kodusõda November 1532. Pizarro käskis oma meestel minna sisemaale. Sealt ootas neid üks paraja suurusega linn Cajamarca. Nende õnneks oli seal keiser Atahualpa. Ning veelkord nende õnneks ei pidanud keiser neid ohuks. Keiser oli seal ,sest ta nautis oma võitu Huáscar üle. 16. Novembril 1532 nõustus Atahualpa Pizarroga kohtmast. Seal ründasid hispaanlased raevukalt inkasid. Nad vangistasid nende keisri. Inkad pakkusid ,et nad täidavad toa pooleldi kullaga ja kaks korda hõbedaga. Hispaanlased olid muidugi nõus. 29. Juunil aastal 1533 tapsid hispaanlased keisri ,sest nende kõrvu oli tulnud jutt ,et inkad plaanivad rünnakut nende vastu. Francisco Pizarro González Pizarro teekond
Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi - näiteks Nazca, Chimu, Mochica (Moche) kultuurid. 15. sajandil ühendasid praegugi Peruus ja Boliivias elavad ketsua rahvad, keda ajaloos rohkem tuntakse nende valitsejate tiitli järgi inkade nime all pika riba Ekuadorist Tsiili keskosani ühtseks riigiks. Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530-1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud. Neile võis asteekide, inkade ja maajade süngevõitu ja inimesi ohverdavad usundid küll võikad näida, märkamata jäi aga täiesti selle kõrval nende kultuuride peenem ja helgem pool. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid
e.m.a., kui seal oli palju erinevaid riike 300 aasta jooksul tekkis riik Lõuna-Ecuadorist Kitost kuni Tsiili põhjaosani Santiagoni (Püha Jaak) Tahuantinsuyu- nelja ilmakaare riik, riigi pealinnas Cuzcos oli keiser, kelle tiitliks oli Intio Churi (Päikese poeg) Püramiid kõrgeimal aristokraatia ise Hatunruna - (lihtinimene põlluharijad, käsitöölised, karjakasvatajad) Orjade kiht 1525 hispaanlased jõudsid rannikule (1532 läks sõjaks Francisco Pizarroga) Ayllu külakogukond Arvete pidamiseks oli rahvas jaotatud gruppidesse (1000, 100, 10 igal oli pealik) Inimese elu jaotati 5-aastasse perioodidesse, kuni 25- aastaselt pidid mehed abielluma sunniviisiliselt. Inkade riigis kaks karistust: 1) anti peksa 2) surmanuhtlus Kõrgemal seisusel olid sõjakoolid, ametnike, preestrite väljaõpetamiseks. Orjad suunati kõige raskematele töödele, olid riigi orjad.
annaabi.ee 
