Kangakudumine
Täiustumisel on need läbinud mitu vaheastet. Eriti oluline on olnud voki kasutuseletulek ja
areng. Sellega rööbiti võeti arvatavasti saksa kangrute eeskujul tarvitusele ka 19. sajandil
üldised sammaskonstruktsiooniga kangaspuud koos nende sagedase nimetusega
(kangas)teljed.
19. sajandi teisel poolel hakati põhitehnikaid täiendama mitmesuguste
kirikangaseadlustega, mille tulemusena saadi juba drell-, raanu- ja vagupindseid ning
pitstehnikas kangaid. Eriti osavad kangakudujad olid setu naised, kes lihtsatel maatelgedel
on osanud valmistada 2--8-niielisi nn kotsanitse kangaid. Rahvakunsti esindusesemete
kudumisel on Eesti eri piirkondades osatud erinevalt mitmevärviliste lõngadega mustrite
korjamis-, naast-, roosimis- ja pindpõimetehnikas liitkirjadega luua teisendirohkeid
kaunistustekstiile.
2
annaabi.ee 
