Paljunemine
nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, vilillel; hendab
endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis
esineb nii kehasisene (llijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vhe) kui
kehavline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja
paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid vga palju) viljastumine.
Inimese nitel:
Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini mbritsetud teda toitva rakkude
kihiga, mis moodustavad pisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub
kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (strogeeni ja progesterooni),
mis pidurdavad uue munaraku kpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta
paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 peval). Munarakk
on viljastumisvimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk
hvib. Sellega kaasneb ka kollakeha hvimine ning emakaseina taandareng (suur
osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Menstruaaltskliks nimetatakse
annaabi.ee 
