Haridus - kas kohustus või võimalus?
Kõik algab siiski kodusest kasvatusest,silmaringist ja
sealsest õhkkonnast. Kuigi see tegur ei määra sada protsenti meie tulevikust,vaid jäädvustub
meie alateadvuses. Igaüks on oma õnne sepp ning loovus on see,mis meid esile tõstab.
On ju mitmeid tuntuid juhte ja poliitikuid,kellel polegi oma positsiooni jaoks vastavat haridust. Sel
kohal tuleb lisada,et meedia suudab leida üles kõik mineviku varjud,mis heidavad negatiivseid
plekke joonel hoitud tegevusest,või pisitillukesest apsakast,mis inimlikult ette võib tulla. Siinkohal
leian,et see kuidas sellest välja tulla,oleneb inimese ühiskondlikult tasandil olevast peegeldusest.
(Missugusena kodanik end näidanud on) On ju ka palju,kes võib olla et on täiendanud end
kõrgkoolides,aga on lihttöölise rollis ning ükskõik kui palju pingutavad,ei sobi õpitud ametisse.
Mina isiklikult arvan,et kuna kõik asjad on ühiskonnas omavahel seotud,siis on edasiõppimine
pärast kohustuslikku osa ka seotud muude asjadega