Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama.
avardusid ja sain palju uusi sõpru ning ka oma vanemaid austasin rohkem. Saan nendega ka
praegu hästi läbi. Koolis olles mõtisklesin ja mõtlen ka praegu, et ei ole mõtet paanitseda ühe
halva hinde pärast, sest on palju tähtsamaid asju kui üks hinne. Olulised on inimesed, keda
armastad ja mälestused, mida hindad ja mis kõige tähtsam Armastus. Kui inimene ei
armasta, siis läheb elu mõttetult raisku. Tänapäeva inimestel on see viga, et nad ei oska
väärtustada pisiasu, vaid kurdavad oma elu üle, sest on nõudnud sellelt võimatut. Olen aru
saanud, et need pisikesed asjad ongi kõige tähtsamad. Austan ja armastan oma sõpru väga.
Sõprusel on minu jaoks suur tähendus, sest ma tean, et ei saaks ilma nendeta hakkama. Ka
vanemateta ning elukaaslaseta mitte. Vanemad on mu siia ilma toonud, minu eest hoolitsenud
ja mind armastanud. Olen neile tänulik, et nad on olnud minu kõrval.