M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
järgmisele naisele ruumi teha. Ma pole iialgi midagi nii vastikut näinud.
Noh, viimaks kuningas tõusis püsti, tuli natuke lähemale, võttis enese kokku ja pidas
pomisedes kõne täis pisaraid. Ta loras midagi, et see oli raske katsumine temale ja ta
vaesele vennale, et nad olid kadunu kaotanud ja polnud kadunut enam elusalt näinud
pärast pikka nelja tuhande miili pikkust teekonda, aga et seda katsumist pehmendas ja
pühitses see armas kaastunne ja püha pisaratekaste, mis eest ta kõiki südamest tänas, ka
oma venna nimel. Nad ei suutvat rääkida, sõnad olevat liiga nõrgad ja külmad -- ja muud
sihukest plära ja jama, mis viimaks pani südame läikima.. Lõpuks pomises ta vagalt ja
pailt: aamen, andis endale vaba voli ja nuttis kui meeletu.
Niipea kui ta sai viimase sõna öeldud, hakkas keegi rahvasumma seast «aukiitust»
laulma ja teised laulsid kohe kõigest väest kaasa, nii et päris soe hakkas ja tundus, nagu