Tartu Ülikool
tööd jätkata 1710. aastani, mil ta suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele
12. augustil 1710.
1710-1802 oli Tartu Ülikool suletud. Uuesti avati see 1802. aastal ja sellest sai Keiserlik Tartu
Ülikool mida juhtis Vene riik. Tartu Ülikool oli Vene keiseriigi ainus ülikool, kus õpetöö toimus
saksa keeles. See võimalds kutsuda Kesk-Euroopast professoreid. Ülikooli silmapaistvamateks
teadlasteks olid : F.G W. Struve, M.H. Jacob, N.I. Pirgov, G.H. Hess. Maailma kuulsaks said
teadlased K.E von Baer, C. Clasu, R Buscheim jmt. Tartu ülikoolis on hariduse saanud mitmes
rahvulikus liikumisese osalenud eestlased K.J. Peterson, F.R Faelman , F.R. Kreutzwald, J.
Hurt, K. Päts. Esimese Maalilmasõja ajal evakueeriti suur osa ülikooli varadest.
1918. evakueeriti Tartust õppejõude ja vene üliõpilasi Voronezi, kus asutati ülikool. 15. IX 1918
avasid saksa okupatsiooni võimud ülikooli Landesuniversität Dorpat'ina. 1919