SILM
uurid, vaatad sa vähemalt paar tundi värvide mängu, tulede näol telekast. Ja et midagi
nägemata ei jääks, ei pilguta sa veel silmi ka. Me oleks kui kõrbes! Meie, silmad, meile
langeb tolm, meil on kuiv selle tagajärjel laugu alla lastes saab silm kriipida, nagu
liivapaberiga hõõruks.
Kolmandaks, sa pahteldad igapäev oma näole portsude viisi keemiat, sealhulgas meie
turvameestele ripsmetele. Pipsmete töö, peale värviga määrimist ei ole enam nii efektiivne
kuis oli see enne, ripsmed on kokku kleepunud ja seega hõredamalt. Paratamatult hõõrud sa
silmi, kas väsimusest või siis see tõttu, et sinna on midagi ebameeldivat ja ebamugavat
sattunud. Hõõrudes nii silmi, hakkab ripsmetelt värv puruna maha tulema. See sama puru, mis
hõõrusid ripsmetelrt maha, satub silma. Selle peale muutuvad silmad punaseks kui kiirabi
vilkurid, sest tegelikult sel hetkel vajavadki silmad abi.