M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
tooli taga ja teenisin neid; teisi teenisid neegrid. Mary Jane istus laua ülemises otsas,
Susan tema kõrval. Ta rääkis aina, et küll oli sai vilets ja küll olid keedised pahad ja küll
oli kanapraad kole kõva ja muud sihukest juttu, mida naised ikka räägivad, et sundida end
kiitma. Inimesed teadsid, et kõik oli kõige paremas korras, ja rääkisid aina, et: «Kuidas
te küll saate saiad nii kenasti krõbedaks?» ja «Kust te taeva pärast küll olete saanud nii
toredaid piparkurke?» ja muud sihukest tühja, just nagu õhtusöökidel ikka, teate.
Kui söömine oli söödud, siis mina sõin köögis ühes lõhkise mokaga jäänuseid, kuna
teised olid neegritel koristamise juures abiks. Lõhkine mokk hakkas minult pitsitama
.teateid Inglismaa kohta ja mõnikord oli mul pagana kitsas käes. Ta ütles:
«Kas oled kunagi kuningat näinud?»
«Keda? William-IV? Noh, muidugi et olen, ta käib meie kirikus.» Teadsin, et ta oli juba