Kilpkonnad
Nende eesjalad on pikad ja
ujumiseks hästi kohastunud.
Hingamine
Kuna kilpkonnaliste roided on kilpüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn
rinnakorvi hingamiseks liigutada.. Kopsudesse pumpavad neil õhku jalgade
ülaosas ja kõhu alaosas paiknevad lihased. Kilpkonnad on võimelised
hingama ka naha, kurgu limaskesta ning läbi päraku piirkonnas asuva avause
kaudu. Mõni liik suudab nädalate kaupa vee all viibida, ilma et pinnnale
hingama ujuks.
Ookeanielanikud
Meredes elab koguni seitse kogukat kilpkonnaliiki, kellel kõigil on lame ning
suhteliselt kerge ja voolujooneline kilp ning võimsad esijäsemed. Kõige
suurem neist on nahkkilpkonn, kes elab soojades meredes. Osa merikilpkonni
on väga kiired ujujad, liikudes kuni 29 km/h. Merivetikaid süües neelavad nad
väga palju merevett ning ,,nutavad'' soolaseid pisaraid, et kehasse
kogunenud liigsest soolast vabaneda.
annaabi.ee 
