"pinnaveehoovuste" - 1 õppematerjal

Temperatuur, soolsus, tihedus. kihistumine. Tsirkulatsioon.

Joonisel (5.) on näha ka vahepealsete vete kujunemist. Raskem vesi tekib lõunapolaaraladel, sest põhja pool on suur magevee sissevool jõgedest. Lõuna pool aga ei ole maismaad, kus see saaks sisse voolata. Lõuna pool jõuab vesi põhjakihti välja, põhja pool ei jõua. Joonis 6. Ookeani vee globaalne liikumine. Veel võtab täisringi läbimiseks 500-600 aastat, aga maksimaalne ring võib kesta ka 1600 aastat. 3 Pinnaveehoovuste teke Joonis 7. Joonis 8. Pinnaveehoovused liiguvad põhja pool päripäeva ja lõuna pool vastupäeva (Joonis 8), seda sellepärast, et · ekvatoriaalalad saavad rohkem soojust kui polaaralad, seal vesi paisub (soojuspaisumine on ~8cm) ja gravitatsioon ajab laiali polaaralade poole. Samas pöörlemise tõttu viib graviattsioon natuke lääne poole; · passaat tuuled (trades) puhuvad ekvaatori suunas, tegelt natuke läände;