Geeni avaldumise häired, bakterid ja viirused
struktuurgeenid, mis kodeerivad viirspartikli valke
Geenid, mis sünteesivad DNA/RNA paljundamiseks vajalikke ensüüme
Regulaatorgeenid, mis suunavad peremeesrakku uusi viirusosakesi tootma
Pärilikkusaine on erinev:
Kaheahelaline DNA v RNA
Üheahelaline DNA v RNA
Pluss- v miinusahelaline DNA v RNA
Rõngakujulised v sirged DNA/RNA
Vaktsineerimine: viirusnakuuste ennetamiseks, antigeen ja antikeha printsiip,
vaktsiin sisaldab viiruse osakest nt pinnavalku v elusat nõrgestatud viirust mis
tuvastatakse vaktsineeritava organismi immuunrakkude poolt võõrkehana
Immuunrakud hakkavad tootma antikehasid
Kui päris viirusorganismi tungib on antikehad juba olemas mis hakkavad
organismi kaitsma.
Viirus hävitatakse nii kiiresti et ta ei jõua paljuneda ega levida
VIIRUSNAKKUSED (bhepatiit, polio, leetrid mumps punetised, rota)
BAKTERNAKKUSED (tuberkuloos, difteeria, teetanus läkaköha,
haemophilus influenzae)