Imetajad põlvnevad: d) roomajatest. 3. Kõige liigirohkemaks taimerühmaks on kujunenud tänapäevaks: d) õistaimed. 5. Milline on paleontoloogia osa evolutsiooni selgitamisel? 3 p. See annab kõige otsesemaid andmeid elu ajaloost maal. See on teadnus mööndunud aegadel elanud organismidest. Pateontoloogilisednuuringud on nidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega, mida pinnapoolsemate kihtidega on tegemist, seda rohkem sarnanevad organismid tänapäevastega. 6. Milles seisnes Cuvier katastroofiteooria?3 p. Ta selgitas katastroofteooriat kui organismide väljasuremist. 7. Leia sobivad paarid! 3 p. 1. esimesed maismaataimed b. samblad 2. tänapäeval liigirikkam organismirühm c. õistaimed 3. imetajad põlvnevad a. roomajad 4. Maa tekkis e. 4,5 miljardit aastat tagasi 5. inimene ilmus Maale d. 2 miljonit aastat tagasi 6
looduslikest esivanematest. Sarnaselt võisid liigid muutuda ka looduslike tegurite mõjul. · Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile- väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad on. Uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Mida pinnapoolsemate kihtidega on tegemist, seda rohkem sarnanevad organismid tänapäevastega. · Iga liigi genoomis on talletatud informatsioon tema evolutsioonilisest arenguteest ehk fülogeneesist. · Aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Näiteks on saadud metsikust eellasest(hundist) palju koeratõuge, kes erinevad üksteisest suuruse, kuju ja käitumise poolest .