Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus E P J W R= = [ R] = 1 2 = 1 2 t ×S S sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neeldumisvõime (iga keha mis kiirgab energiat, samas ka neelab seda)
Soojuskiirgus Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, R kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele Lainepikkus lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E P R= = E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus t ×S S J W [ R] = 1 2 =1 2 sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neeldumisvõime (iga keha mis kiirgab energiat, samas ka neelab seda) E
annaabi.ee 
