Biogeograafia näidisküsimused
kaduma. Eesti loopealsed on sajandite vältel olnud üsna püsiva levikuga [10], kuid viimase 50
aasta jooksul on nad kaotanud 70% oma kunagisest pindalast. Seetõttu eeldasime, et neil
looaladel, mille pindala ei ole olulisel määral vähenenud, vastab liigirikkus praegusele
maastikustruktuurile. Sellise meetodi abil hindasime väljasuremisvõla suuruseks ülejäänud
looaladel ligikaudu 40%, mis vastab keskmiselt 20 soontaimeliigile ühe ala kohta.
Kui iga suure pinnakaoga ja killustunud loopealne võib kaotada nii palju liike, siis on tulevik
üpris tume. Õnneks on ilmselt mitmetel neist liikidest ka teisi kasvukohti. Teisalt, arvestades
praegust maastikustruktuuri, liikide levilaid ja elukohavalivust, võivad mõnedki liikidest
kaduda väga suurelt alalt. Pealegi on väljasuremisvõlg võrdlemisi universaalne nähtus, mis
suuremal või vähemal määral annab tunda kõigis hiljutise killustumise all kannatanud
kooslustes.
annaabi.ee 
