"Pärast Tormi" Kristiina Ehin Analüüs/Kokkuvõte
vodka vera pudeleid
purke milles ikka veel loksub ja lõhnab
ammu nahka pandud saslõkkide marinaad,
katki astutud päikeseprille
rannaraadiote patareisid,
korjan bon aquasid ja eviane
karastusjookide korke ja õllepurke
nii palju nii palju nii palju
plassmassi ja kilet plekki ja klaasi
ja mitte ainustki sõrmust
ja mitte ainustki
kuldse kõrvaga karikat
korjan ja korjan ja korjan
sel selgel hommikul
suurde musta prügikotti
veneaegsete poenukkude käsi ja jalgu
kummist pingviinipoja pea
vene piirivalvuri mütsi
nii väikse?
oli tal alles laps?
vahtkummitükid kerged nagu liblikad
pagevad mu külmast kohmetanud käte vahelt
ei ühtki karikat
ei ühtegi sõrmust
aga nii palju muud
kummist täispuhutav naisekeha
mis on mõeldud kasutamiseks
vees? ujudes?
auke täis nagu juust
rinnad õhutühjalt rippu
hambutu karjumisvõimetu suu kutsuvalt lahti
siniseks võõbatud laugude all
veel sinisemad silmad tarvitamistühjust täis
missugune mees
kaisutas ja kasutas sind