Antud sümmeetriliselt paigutatud poltide vahel jaguneb koormus F ühtlaselt poltide vahel. Igale poldile mõjub põikjõud Fpõik Fpõik = F/i = 7/4 = 1,75 kN Painemoment M tasakaalustatakse momentidega Fmr M = iFmr , kus M = Fl = 7 x 1 = 7 kNm Leitakse jõu Fm jõuõlg r r = = 141,4 mm Siis Fm Fm = M/ir = 12,38 kN Rööpküliku trigonomeetrilise seose korral: Fmax = Fpõik2 + Fm2 2FpõikFmcosa = 13,67 kN , kus a = 135o Lõtkuga poltliite korral poldi pingutusjõud Fp: Fp = (K x Fmax)/f = 136,7 kN K varutegur f höördejõud (0,15...0,2 terasel) Tugevustingimusest tõmbele poldi korral leitakse poldi keerme vähim läbimõõt: Farv = 178 d1 23 mm Valitakse polt M27, mille d1 = 23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: = 10,4 mm Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M12, mille d = 10 mm. Järgnevalt kontrollitakse polt M12 muljumisele. 228 MPa
=128o _________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ Rööpküliku trigonomeetrilise seose korral: Lõtkuga poltliite korral: Poldi pingutusjõud Fpolt: kus K on varutegur ja f = 0,15...0,2 (teras) on hõõrdejõud kahe detaili kontaktpinnal. Tugevustingimusest tõmbele poldi korral leitakse poldi keerme vähim läbimõõt: Valitakse polt M27, mille d3=23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M10, mille d=10 mm. _________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td
+ lihtne ja töökindel, kannatab lühiajalist Kulum-mõõtmete või massi muutumine Kulumise ülekoormust, müratu töö, võimalik suur rataste vahe, ühe vedava intensiivsus-kulumie suurus ajaühikus või läbitava tee rattaga saab käivitada mitu veetavat ; -ülekandearv ei ole püsiv, pikkuse suhtes mm/n; nanom/n GRAAFIK! sõltub koormusest, suured gabariidid, rihma pingutusjõud koormab 7 Mis on nimimõõde ja mis on tegelik mõõde? laagreid ja võlle, väikene rihma resurss ………………………………… + 28 Rihmülekande rihmade klassifikatsioon rihma Nimimõõde-arvutuste tulemusena saadud või ristlõike kuju järgi. …………… ++
2.saab ühendada õhukesi detaile.3. liide onhermeetiline ja korrosioonikindel. 1.madal kuumakindlus.2.Liimikiht ei talu hästi lahtirebemist.3.vajab liimivate pindade hoolikat ettevalmistamist.4.töömahukas. 17.Keermesliide ja selle iseloomustus. Keermesliite elementideks võivad olla standardsed kinnitusdetailid või ka ühendatavate detailide keermestatud osad.Iseloomustus:+ 1.On korduvalt lahtivõetav ja uuesti koostatav.2.Võimalik saada suur pingutusjõud.3.Kinnituskeere on isepidurduv.4.Standardsed kinnituselemendid on kvaliteetsed ja suhteliselt odavad.- 1.Keere on pingete kontsentraatoriks ja vähendab väsimustugevust.2.Keermestamine on töömahukas.3.Suur radiaallõtk. 18.Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi,pinna kuju ja kasutatud mõõtühiku järgi 1.Keermestatud pinna asendi järgi sisekeere väliskeere.2.Pinna kuju järgi:- silindrikeere koonuskeere.3.Kasutatud mõõtühiku järgi:-meeterkeere tollkeere. 19
teras S355 voolavuspiir ReH (Y) = 355 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 490 610 MPa; teras C45E tinglik voolavuspiir Rp0,2 (Y) = 370 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 630 MPa; väsimuspiir -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa; terase elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. 2. Ajami kinemaatiline skeem 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust Maksimaalne pingutusjõud Fmax=mg=600*9,81=5886 N kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2]. Trossile mõjuv kriitiline jõud Fkr=Fmax*[S]=5886*5,5=32,4 kN Pidades silmas trossi võimaliku keeramist, nii trumlil kui ka all olevate trossi keerdude peal, valime trossi TEK 13310 [3], mille Ft = 38,2 kN. Fmax=5,89 kN<[F]=Ft/S=38,2/5,5=6,95 kN Trossi mõõt d = 8 mm. Siis trumli läbimõõt [2] D=ed=20*8=160 mm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus kus T pöördemoment, Nm; T - nurkkiirus, rad/s.
tõmbetugevus Rm (U) = 630 MPa väsimuspiir - -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa terase elastsusmoodul E = 2,1*105 MPa terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1*104 MPa 2. Ajami kinemaatiline skeem Joonis 1: Kinemaatiline skeem. 1 - raam, 2 - mootorreduktor, 3 - kettülekanne, 4 trummel 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tingimusi Fmax [F] = Fkr/S Maksimaalne pingutusjõud Fmax = mg = 800 kg * 9,81 7484 N kus: g= 9,81 m/s2 raskuskiirendus; m tõstetav mass Joonis 2: Tross TEK 13310 Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2] Trossi kriitiline jõud Fkr= Fmax * [S] = 7484 * 5,5 41162 N 42 kN Pidades silmas trossi võimaliku keeramist nii trumlile kui ka alt olevate trossi keerdude peale valime trossi TEK 13310 [3], mille Ft = 59,7 kN Siis Fmax = 7484 N < [F] = Ft/S = 59,7 / 5,5 10,9 kN
1 2 3 4 Sele 1. Kinemaatiline skeem. 1 raam, 2 mootorreduktor, 3 kettülekanne, 4 - trummel 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust F Fmax [F ] = kr S Maksimaalne pingutusjõud Fmax = mg = 680 9,81 6671 N, kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2]. Sele 2. Tross TEK 13308. Siis trossi kriitiline jõud Fkr = Fmax [S ] = 6671 5,5 36,7 kN. Pidades silmas trossi võimaliku keeramist nii trumlil kui ka alt olevate trossi keerdude peal valime tross TEK 13308 [3], mille Ft = 38,2 kN. Ft 38,2
ilmastikukindla etüleenpropüleendieen - monomeerkummi (EPDM) kihiga. Kõik liitmike tihendid peavad olema õigete mõõtmetega ja kasutatava külmutusainega kokku sobivast materjalist (hüdrogeenitud nitriilbutadieenkummist HNBR). Enne paigaldamist tuleb tihendeid õigeks kohalesobitumiseks õlitada -- aga ainult kasutatava külmutusagensi õliga. NB! Tuleb meeles pidada, et liitmike tiheduse peab kindlustama õige ja korras kummitihend, mitte suur pingutusjõud! 2.24 Külmutusained ja õlid Külmutusaine on vahendaja liigse soojuse ülekandmisel sõitjateruumist välisõhku. (Meenutame, et soojus ei ole aine, teda ei saa otseselt ühest kohast teise viia, ta vajab enda kandmiseks ainet.) Lisaks jahutab külmutusaine 29 kompressorit ja õlitab teda endaga kaasa kantava õliga. Praegu kasutatavale külmutusainele R-134a ei tohi lisada varem kasutatud R-12 jaoks mõeldud õli.
kihiga. Kõik liitmike tihendid peavad olema õigete mõõtmetega ja kasutatava külmutusainega kokku sobivast materjalist (hüdrogeenitud nitriilbutadieenkummist HNBR). Enne paigaldamist tuleb tihendeid õigeks kohalesobitumiseks õlitada -- aga ainult kasutatava külmutusagensi õliga. NB! Tuleb meeles pidada, et liitmike tiheduse peab kindlustama õige ja korras kummitihend, mitte suur pingutusjõud! 2.24 Külmutusained ja õlid Külmutusaine on vahendaja liigse soojuse ülekandmisel sõitjateruumist välisõhku. (Meenutame, et soojus ei ole aine, teda ei saa otseselt ühest kohast teise viia, ta vajab enda kandmiseks ainet.) Lisaks jahutab külmutusaine kompressorit ja õlitab teda endaga kaasa kantava õliga. Praegu kasutatavale külmutusainele R-134a ei tohi lisada varem kasutatud R-12 jaoks mõeldud õli. Üldiselt on igal külmutusainel oma(d) õli(d)
Perioodi jooksul tehakse üks võnge, aga võnkumine ise levib edasi lainepikkuse võrra. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v= / T = v. Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (T / S)1/2 (T - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Ristlainetel tahkises v = (E / )1/2 ( E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel vedelikus v = (B / )1/2 (B - ruumelastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = (k p / )1/2 (k - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x-telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u(x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks
Perioodi jooksul tehakse üks võnge, aga võnkumine ise levib edasi lainepikkuse võrra. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v= / T = v. Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (T / S)1/2 (T - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Ristlainetel tahkises v = (E /)1/2 ( E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel vedelikus v = (B /)1/2 (B - ruumelastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = (k p /)1/2 (k - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x-telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u(x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks
üks võnge, aga võnkumine ise levib edasi lainepikkuse võrra. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v= / T = v. Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (T / S)1/2 (T - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Ristlainetel tahkises v = (E / )1/2 ( E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel vedelikus v = (B / )1/2 (B - ruumelastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = (k p / )1/2 (k - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x-telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u(x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks
tegemist ristlainetega. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v = / T = f . Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (F / S) 1/2 (F - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Rist- lainetel tahkises v = (E /) 1/2 (E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = ( p /) 1/2 ( - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). 11 Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x -telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u (x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse
Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v = / T = f . Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. 13 Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (F / S) 1/2 (F - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Rist- lainetel tahkises v = (E /) 1/2 (E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = ( p /) 1/2 ( - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x -telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u (x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks
tegemist ristlainetega. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v = / T = f . Lainefront on niisuguste ruumi punktide hulk, milleni võnkumine on antud hetkeks jõudnud. Lainefrondi kuju järgi eristatakse eelkõige tasalaineid ja keralaineid. Lainete levimiskiirus on määratud levimiskeskkonna omadustega. Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (F / S) 1/2 (F - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Rist- lainetel tahkises v = (E /) 1/2 (E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = ( p /) 1/2 ( - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x -telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u (x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks
annaabi.ee 
