Freoonid, areenid ja muud ained
tema
erakordne püsivus, mille tulemusena kandus ta pidevalt edasi toiduahelate kaudu kuni loomade ja
inimesteni. Kogunedes elusorganismidesse ja lahustudes rasvades hakkab ta kuhjuma inimese ja
looma
rasvkoes, kutsudes esile kroonilisi mürgistusi, muutes pärilikku struktuuri ja tekitades
vähkkasvajaid.
Seega ilmnesid DDT-l mutageenne ja kantserogeenne toime. Lisaks oli DDT püsiv ka mullas ja
vees,
mistõttu võis tema kahjulik toime alles ilmenda aastate möödudes. Näiteks on DDT leitud
pingiviinide
rasvkoest Antarktikas, kus pole seda iialgi kasutatud.
Loomadele ja inimestele kahjulikuks osutunud toimete tõttu keelati USA-s 1972. aastal DDT
kasutamine
taimekaitsevahendina. Tänapäeval on DDT ja teised kloororgaanilised pestitsiidid keelatud ka
arenenud
maades. DDT asemel leiavad siiski kasutust veel mõningad tsüklilised süsivesinike klooriühended
nagu
näiteks lindaani ja kloordaani, millest viimast kasutatakse puidu immutamiseks termiitide vastu.