Andres Tarand
hulgaliselt publitsistikat, mis on hõlmanud ka keskkonnaküsimusi, ja mitu raamatut
"Neljakümne kiri" (1991), "Cassiopeia" (1992), "Mitte ainult hõlmikpuu" (2004) ja "Kiri ei
põle ära" (2005).
Andres Tarandit on austasustatud Riigivapi II klassi teenetemärgiga (2001), Taani WWF-i
autasuga Panda Award (1998) ja Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Komandöriristiga (2001).
Andres ja Mari Tarandil on kaks poega Indrek ja Kaarel.
Oma ekspeditsiooni kohtas ta pingiviine ja on nende kohta õelnud: «Pingviinid on väiksemad
pägalikud, nagu haned umbes,» meenutab Tarand. «Nad on maru uudishimulikud. Istud
rahulikult, no ei rapsi seal, siis ta jääbki sind imestama, ei lähe üldse eemale, vahib ja vahib.
Inimese kannatus lõpeb enne otsa. Meetri peale tuleb. See on neil koloonias pesakaugus: nad
on harjunud, et teine tüüp võib nii lähedal olla. Aga muidu nad koloonias vahetavad igasugu