Tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu mind meie ainsad abituriendid vabalt valitud meetoditega. Tervitan viisakalt igal hommikul 12. klassi õpilasi, avan neile koolimaja ukse, kannan nende koolikotti ning vajadusel teen nende koduseid töid! Terve aasta vältel ei istu ma kordagi garderoobi aknaalusel pingireal, ning luban korrale kutsuda kõik liigikaaslased, kes isegi julgevad nende pinkide poole vaadata. Klassis olles teen oma parima, et eritada võimalikult vähe ebameeldivaid aroome ja taltsutan oma kasvavat lobapidamatust. Kannan kaasas kõiki vajaminevaid kooliasju, ka oma pinginaabri jaoks. Puhveti järjekorras teen alati õpetajatele ja abiturientidele välja, ning sööklajärjekorras luban lahkelt ette oma armastatud abituuriumi.
ekamineerimispäeva õhtul parajasse vormi jõudnud ja oma toolil tukub, siis «korraldab ta asja», äratab õpetaja õigeaegselt ja ruttab kooli. Oodatud huvitav sündmus saabus määratud ajal. Kell kaheksa õhtul oli koolimaja heledasti valgustatud ja lehtedest ning lilledest pärgade ja vanikutega ehitud. õpetaja troonis poodiumil oma suurel toolil, selja taga klassitahvel. Ta näis kaunis pehme olevat. Kolmel pingireal mõlemal pool ja kuuel otse tema ees istusid linnakese tähtsaid isikud ja õpilaste vanemad. Temast vasakul, linnakodanike pinkide taga, oli ruumikas ajutine lava, kus istusid õpilased, kes pidid osa võtma õhtustest ettekannetest: talumatu ebamugavuseni puhtaks pestud ia riietatud- väikesed poisid, kohmakad suured poisid, lumehangedena valendavad tüdrukud ja noored daamid lõuendbatistis ja musliinis, silmatorkavalt teadlikud oma paljaist käsivartest, vanaemade põlistest ehetest;
annaabi.ee 
