Võrrandite edasisel teisendamisel võetakse kasutusele ka staatori ja rootori magnetvoo vektorid, mis lihtsustavad lähtevõrrandeid. Kõigi ülalkirjeldatud ja veel teiste teisenduste tulemusena saadakse asünkroonmootori dünaamika arvutamiseks vajalik kompleksmuutujatega mittelineaarsete diferentsiaal- võrrandite süsteem. Selleks et üle minna reaalmuutujatega võrranditele, tuleb neist eraldada reaal- ja imaginaarosad, st magnetvoo vektorid tuleb lahutada pingevektoriga paralleelseteks ja ristsuunalisteks komponentideks. Lõpptulemusena saame kümnest diferentsiaalvõrrandist koosneva võrrandisüsteemi, mis ongi asünkroonmootori matemaatiline dünaamikamudel. Selle alusel saab koostada arvutile struktuuriskeemi ning arvutada mitmesuguseid asünkroonmootori siirdetalitlusi nagu käivitamine, voolu ja kiiruse muutumine koormuse järsul suurenemisel või vähenemisel jne. 6.3. Asünkroonajamite vektorjuhtimise olemus.
2U d 3 3u * t i +1 = Tc sin * . 2U d Kuna ti ja ti+1 on arvutatud, siis on nullpingevektorite kvantimiseks järelejäänud aeg t0 = Tc ti ti+1. Antud modulatsioon tehakse keskmiselt kolme pingevektoriga Ui, Ui+1 ja nullpingevektoriga U0 (U7) modulatsiooniperioodi Tc vältel. Täpsemalt võib vektori u* mooduli väärtuse ilma ajalise viiteta (kui t0 = 0) leida järgmise valemiga 2U d . u* = 3Tc sin - * + sin * 3
annaabi.ee 
