Rohkem levinud on signaali taseme määramine voltides, tingliku 0 nivoo suhtes 1mW võimsuse ja 600 koormuse juures. Väga harva väljendatakse 0 nivoo signaali voolu järgi. PSign=1mV R=600 Madalavoldilistes heliseadmetes on rahvusvaheliselt levinud signaali tase +6cB=1,55V Mitmeastmelistes heliseadmetes ja stuudiotraktides väljendatakse signaali taset ka graafiliselt. Graafilist joonist nim nivoo diagrammiks. Kodutöö: Teostada stuudio helikanali pingenivoode arvutus eelneva näiteülesande järgi. Arvutustulemused koondada kahte tabelisse. Vastavalt neile joonestada nivoodiagramm. arvutusi kontrollida vähemalt kolme kontrolltehtega. U2=70 mV K2=-17dB U4=5V K=63dB Näide1: Võimendi 1 Ku=20 dB =10 x Võimendi 2 Ku=26 dB =20x Näide2: Vastuvõtja tundlikkus on E=-44dB (Uo=0,775V) E=0,775*0,0063=4,9mV Sagedusmoonutusi väljendatakse detsibellides. See on põhjustatud kondedest,
2.6. Koormuste keskpunkt Koormuste keskpunkti all mistetakse teoreetiliselt kasulikuimat punkti alajaama, vi jaotuspunkti paigutamiseks. Koormuste keskpunkt on punkt, kus teoreetiliselt grupp tarbijaid on asendatud ekvivalentse tarbijaga. Alajaam vi vrgu jaotuspunkt paigutatakse vimalikult koormuste keskpunkti lhedale jrgmistel eesmrkidel: - summaarse grupisisese jaotusvrgu vhendamine - elektrienergiakadude vhendamine - tarbijate teineteisele ligilhedaste pingenivoode tagamine kui mitte arvestada maksumust ja vrgu muid nitajaid, siis koormuste keskpunkt ( K ) arvutatakse valemiga. Xk1 = Yk1 = Xi, Yi - tarbija koordinaadid n - tarbijate arv Kuna liinide maksumus sltub vhe ristlikepindalast, siis saavutatakse selle valemiga minimaalne vrgu maksumus. Kui eesmrgiks on summaarsete pingekadude vhendamine, mis on ka summaarsete vimsuskadude vhendamine, siis on valem jrgmine: Sama valem kehtib ligikaudselt, kui S asendada P-ga.
Hiljuti Lundi ja Kaunase Tehnikaüli- koolide ühistööna valminud uurimistöö tulemused [Staniulis ... 2002], mis põ- hinevad Rootsi üldistatud elektrivõrgu analüüsil, näitavad samuti, et 440 kV võrgust 130 kV võrku reaktiivvõimsuse ülekandmine on majanduslikult eba- otstarbekas. Seetõttu tuleks vaadelda süsteemivõrku muust võrgust eraldi ja kogu reaktiivvõimsuse kompenseerimise ülesanne sellel tasandil teenib ainult reaktiivvõimsusvoogude minimeerimise ja lubatavate pingenivoode kindlus- tamise huve. Ülekandevõrgu vaatlemisel võib osutuda otstarbekaks eraldada silmusvõrgust radiaalsete võrguosade ülesandeid. Avatuna talitlevat jaotusvõrku saab vaadelda üksikute alaosadena. Kui süsteemivõrgu kompenseerimist saab vaadelda teatava tinglikkusega praktiliselt sõltumatult muust võrgust, siis (joonis 3.2) näites peaks kindlusta- ma süsteemivõrgus summaarse kompenseerimise Q K S ja ülekandevõrgus Q K Ü nii, et QS 1 ≈ QS 2 ≈ QS 3 ≈ 0
annaabi.ee 
