Tšehhov näitekirjanikuna
tagasihoidlik, ilma erilise välise pingeta. Kuigi tekib rida armastuskolmnurki, ei
loo needki väliselt pingelist intriigi. Autor on ilmselt teadlikult vältinud efektset
lavalist tegevust. Inimesed lihtsalt kõnelevad, istuvad, joovad teed. Tsèhhovile
on nii omane, et näidendi ideestik ei avane välise tegevuse taustal, vaid
peitub sügavamal. Tsèhhovi näidendi idee sisuni võib seega jõuda ainult
tähelepanelik lugeja või vaataja, kes oskab silmas pidada mitte ainult väliselt
pingenappi sündmustikku, vaid kogu kujutlusvahendite süsteemi ning
meeleolusid. Tsèhhovi näidendis kõneleb nn. alltekst rohkem kui tekst.
Tsèhhovil kõnelevad pisiasjad ning see viibki näidendi sisu sügavama
mõistmise juurde. Ühtegi teise Tsèhhovi näidendisse ei ole põimitud nii palju
viiteid ja tsitaate teistelt kirjanikelt. Tsèhhovi enda seisukohad kooruvad välja
aga tegelaste suhete ja saatuste kaudu., samuti kõneleb autori vaadetest
näidend ise