Joule'i-Lenzi seadus elektrivoolu töö arvel juhis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja ajaga. Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist R = R0 (1+t) Ohmi seadus (ahela osa kohta) voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga. Pingeks U nim ülekantud energia ja laengu suhet. U=W/Q U=P/I U=IR Takistus R on tarbijat iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse tarbijale rakendatud pinge ja seda läbiva voolutugevuse suhtega. Voltmeeter on mõõteriist pinge mõõtmiseks, ühendatakse vooluallikaga rööbiti. Voolutugevus I on elektrivoolu iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajavahemikus t juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu q ja selle ajavahemiku suhtega
Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Jadaühenduse korral on elektritarvitid üendatud omavahel jadamisi ehk järjestikku. Kui üks lamp läbi põleb või kui üks lampidest pesast välja keerata, katkeb elektrivool kogu vooluringis ning kustub ka teine lamp. Rööpühenduse korral on tarvitid ühendatud rööbiti ehk paralleelselt. Lambid põlevad teineteisest sõltumatult. Lüliti ühendatakse tarvitiga alati jadamisi. Elektrivälja pingeks nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Pinge on füüsikaline suurus. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Pinge on suurim vooluallikaga ühendatud juhi otstel. Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega.
Tehniline mehaanika II – pinged varda punktis – ruum-, tasand- ja joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti). Normaalpinge alla käivad pikke- ja paindepinge. Pikkepinge Valem 1 esineb siis, kui vardale mõjub ainult pikijõud. Pikkepinge on Pikkepinge
Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 15.Mida tähendab superpositsiooniprintsiip ja milliste väljade korral see esineb? Seda printsiipi, mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Esineb kui ühes ja samas ruumipunktis on mitu samaliigilist välja. 16. Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? Pingeks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab väljajõudude poolt laengu ühest punktist teise liigutamisel tehtavat tööd.
Juhtmelõigule mõjuv magnetjõud on alati võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega , juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. 15.Mida tähendab superpositsiooniprintsiip ja milliste väljade korral see esineb? Seda printsiipi, mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Esineb kui ühes ja samas ruumipunktis on mitu samaliigilist välja. 16. Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? Pingeks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab väljajõudude poolt laengu ühest punktist teise liigutamisel tehtavat tööd.
Potensiaalide vahe ja selle ühik Potensiaalide vahet nimetame pingeks. Pinge on skalaarne suurus ja ta iseloomustab elektrostaatilist välja energeetiliselt ja seda arvutatakse valemiga : Elektrivälja kahe punkti vaheline pinge on 1V kui laengu 1 Culoni ümberpaigutamisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J.
Vooluring ja seosed sellega 1. Mis ülesanne on vooluallikal? *Teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. *Tekitada juhis elektriväli ja säilitada seda pika aja vältel. 2. Mida nim. pingeks? Lisa valem Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustav elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. U=A/q (Pinge =elektrivälja töö jagada elektrilaenguga) 3. Mis on pinge ühikuks, millega võrdub pinge ühik. Pinge ühik on 1 volt, ühiku tähiseks 1 V Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. 1V= 1J/1C 4. Tuua näiteid pinge väärtustest. Pinge: Elektrivõrgus 220 V Auto aku poolustel 12V
Elektriväli Elektriväli Kaasaegne ettekujutus väljast: Vastasdikmõju toimib läbi ruumis levivavälja. Elektrostaatikas vaatleme statsionarset välja.Elektrivälja olemasolu selgub jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule.Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut.Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. Elektrivälja tähis E Valem. Elektrivälja tugevus Elektriväli, elekdrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus, võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektrjväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist päöriselektriväljaga. Potensiaalide vahe Positivselt laetud keha elektrivälias olev positiivne laeng tõugatakse kehast eemale. Järelikult ligub positiivne laeng elektrivälja suurema potentsiaali poolt väiksema potents...
Digitaal-analoog muundur Väga tihti on vaja digitaalsignaal muuta analoogsignaaliks. See tähendab, et mingisugune kahendarv on vaja muuuta kindla nivooga pingeks. Näiteks: Meil on 4-bitine arv 1010BIN>10DEC Süsteemis on maksimaalne pinge 5 V. Nelja bitiga saame eristada 16 olekut (0-15): 0DEC> 0 V ja 15DEC> 5 V Uanalog=5/15 * 10= 3,33 V Sellise protsessi teostamiseks sobib väga hästi järgmine skeem, seda kutsutakse R-2R Ladder. Skeemil on näidatud kuhu tuleb ühendada bitid. R ja 2R tähendab seda, et takisti 2R on 2 korda suurem kui R nt: 10 k ja 20 k. Loomulikult peab arvestama seda et takistused ei
Praegu mistetakse ldkeeles elektri all kige sagedamini elektrienergiat vi elektrivoolu. Pinge ehk elektriline pinge on fsikas ja elektrotehnikas kasutatav fsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivlja tugevuse erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu mberpaigutamiseks hest punktist teise. Pinge miste vttis 1776. aastal kasutusele inglise fsik Henry Cavendish, kes uuris elekri nhtusi ja elektrilaengute jagunemist. Elektrivlja kahe punkti vaheliseks pingeks, thisega U, nimetatakse suhet, kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on t, mille elektrivli teeb selle laengu mberpaigutamiseks hest elektrivlja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge hikuks SI-ssteemis on volt. ks volt (thistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu mberpaigutamisel teeb elektrivli td 1 daul. Elektrivlja kahe mdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende
Elektrostaatiline väli- paigalseisvate laengute tekitatud elektriväli Elektrivälja tugevus- elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Homogeene elektriväli- homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. pingeks Kahe keha mahutavus- kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q;
Valgustuses 50 Hz, pinge 220 V. 3 erinevat väärtust: hetk-, efektiiv-, max e amplituudväärtused. Av suund ei muutu. 11. Vahelduvvoolu graafik ja võrrand + ülesanne. i = I*m *sinωt e=E*m* sinωt u=U*m* sinωt 12. Trafo Vahelduva pinge ja voolutugevuse tõstmiseks või alandamiseks. Koosneb vähemasti kahest mähisest, südamikust, primaar- ja sekundaarmähisest. Töötamise põhimõte – muundavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220 V pingeks. Südamiks kokkupressitud teraslehtedest, et rauakadusid vähendada.
CMOS KAAMERA MIS ASI ON CMOS? CMOS ehk komplementaarne metall-oksiid-pooljuht on integraallülituste rühm ja tehnoloogia. CMOS tehnoloogiat kasutatakse mikroprotsessorites, mikrokontrollerites, SRAM moodulites ja teistes digitaallülitustes. CMOS SENSOR CMOS sensor on digitaalne seade, kus valgus muudetakse pingeks igas pikselis kohapeal ja mis annab tulemuse kiiremini kui CCD sensor. Kus loodi CMOS sensor? CMOS sensor loodi NASA kosmosetehnika laboris (JPL) 1990. aastatel ja mitmete täiustuste järel on alates 2008. saanud CCD-sensori alternatiiviks. CCD JA CMOS SENSORI ERINEVUSED CCD ja CMOS sensori vahe seisneb eelkõige selles, et esimeses transporditakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed sensori vastavasse alasse ning muudetakse seal elektrilaenguks. CMOS sensoris muudetakse iga
10. Mis on omane sitkele purunemisele? Prao arenguks kulutatakse palju energiat 11. Mida tähistab T50? Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud 12. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril 13. Millised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust? Koormuste vähendamine 21. Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud pinge ning varda tõmbediagramm on järgmine. Varras deformeerub elastselt
Mittepolaarne molekul muutub elektriväljas polaarses dipooliks elektronkihi nihkumisel. Dipoolid on elektrikus orienteeritud, suunatud kaootiliselt. Elektriväljas pöörduvad dipoolid pikijõudu, tekivad pindlaengud ja nende vaheline elektriväli vähendab üldist väljatugevust epsilon korda. Elektrivälja töö Kui laeng q läbib lõigu d, on elektrivälja poolt tehtud töö A= Fd. Saame A= Eqd. Elektrivälja töö ei sõltu läbitud pikkusest. Pinge ja potentsiaal Pingeks nim. elektrivälja tööd 1C nihutamisel ühest punktist teise. U=A/q, sellest tuleb pinge ühik 1V. Pinget mõõdetakse voltmeetriga 2 punkti vahel. Kasutatakse järgmisi omadussõna: pinge- kõrgem, madalam, vool- tugevam, nõrgem, takistus- suurem, väiksem. Kõrgpinge üle 1000 V- vahelduv, üle 1500V- alalis, 220V- madalpinge, 0... 50V inimesele eluruumis ohutu pinge. 330000V kõrgeim liinipinge Eestis. Pinge ja väljatugevuse seos E= U/d
15. Milliste ohutegurite hulka kuuluvad: a) Müra - b) Bakterid, seened- c) Ebamugav tööasend, sundliigutused- d) Tööruumi vale värvi ja valgustuse lahendus- 16. Nimeta riskianalüüsi 5 sammu, miks ikkagi on vaja riske uurida! 17. Kui kaua tuleb säilitada õnnetuste uurimise ja riskianalüüsi tulemusi, materjale? 18. Mille poolest erineb tööõnnetus tervisekahjustusest? 19. Nimeta elektrivoolu 3 toimet inimorganismile! 20. Praegu, EL, loetakse ohutuks pingeks inimesele kuni......... 21. Vooluringidesse lülitatud kaitsmed töötavad üldjuhul..... ja ühikuks on..... 22. Põlemine saab toimuda 3-l tingimusel ehk kui üks nendest tingimustest kõrvaldada, siis põlemine lakkab. Nimeta need tingimused! 23. Tule käsikustutil olev tähtede kombinatsioon, ,, A, B, C", näitab selle kustuti...... 24. Avastatud tulekahjust teatakse esimesel võimalusel viivitamatult:....... Materjal tööks, kuid mitte ainult! · www.ergonoomika.ee
Paljutel toiteplokkidel on energiatõhususe märgis nagu näiteks 80+ Bronze, silver, gold. Paljud toiteplokid on võimelised töötama nii 100v kui ka 220v võrkudes ja suudavad seda automaatselt tuvastada, osade puhul aga tuleb seda teha käsitsi vastava lüliti abil. Täpsustatud: Toiteplokk on seega konverteerimise seade, mis muundab vahelduva kõrgpinge madalpingeliseks alalisvooluks, ehk täpsemalt kõrgem pinge ja väiksem vool konverteeritakse madalamaks pingeks ja tugevamaks vooluks. Üldiselt on impulss toiteplokid jagatud kaheks osaks tööpingete järgi - kõrgpinge pool, kuhu juhitakse võrgu pinge ja alalispinge pool millest väljub siis arvuti toiteploki puhul mitu alalispinge kanalit. Seega toiteploki kõrgpinge skeem on kõigi kanalite jaoks ühine kuni impulss-trahvoni - sealt edasi on igal alalispinge kanalil oma alaldi skeem ja silumise filtrid. Sõltuvalt arvuti protsessori, mälude ja videokaardi tüübist ja arvust võib teatud
C2 Elektrivälja tugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub antud väljapunkti asetatud positiivsele r punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega: r F E= . q Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel selles väljas on võrdne laengu suuruse ja laengu liikumise trajektoori alg- ja lõpp-punkti potentsiaalide vahe korrutisega: A = q . Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks nimetatakse tööd, mida teeb elektriväli positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest väljapunktist teise: A U= . q Elektrostaatilises väljas võrdub kahe punkti vaheline pinge nende punktide potentsiaalide vahega: U = 1-2. Kondensaatori elektrimahtuvuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne kondensaatori ühe katte laengu ja plaatidevahelise pinge suhtega: q C= . U
ELEKTROTEHNIKA Pinge, g , vool Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektripinge · Elektriväljas liikumisel punktist potentsiaaliga 1 punkti potentsiaaliga 2, tehakse alati samapalju tööd · Tehtud T ht d töö jja llaengu suuruse suhet h t nimetatakse i t t k pingeks W U pinge [V - volt] U = [V ] W töö [J] Q Q laeng [J] Elektripinge W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool
suunalt. Homogeennse elektrivälja jõujooned on paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväljas tehtud töö ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Välja, milles töö ei sõltu liikumistee kujust nim potensiaalseks väljaks. Potensiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Elektrivälja potensiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Elektriliseks pingeks (U) nim kahe punkti potensiaalide vahet. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel välja ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vahel on pinge üks volt, kui laeng 1 C viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1 J.
C2 Elektrivälja tugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub antud väljapunkti asetatud positiivsele r punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega: r F E= . q Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel selles väljas on võrdne laengu suuruse ja laengu liikumise trajektoori alg- ja lõpp-punkti potentsiaalide vahe korrutisega: A = q . Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks nimetatakse tööd, mida teeb elektriväli positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest väljapunktist teise: A U= . q Elektrostaatilises väljas võrdub kahe punkti vaheline pinge nende punktide potentsiaalide vahega: U = 1-2. Kondensaatori elektrimahtuvuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne kondensaatori ühe katte laengu ja plaatidevahelise pinge suhtega: q C= . U
Laetud kondensaatori energia avaldub kujul Wp = CU2/2, kus C on kondensaatori mahtuvus ja U tema pinge. Coloumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Samanimeliste laengute korral tõuke-, erinimeliste laengute korral tõmbejõud. Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et liigutada laengut ühest punktist teise või alguspunktist lõpp-punkti. Aine polariseerumine on elektrivälja mõjul toimunud seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Dielektrik on mittejuht, vabu laengukandjaid mittesisaldav aine (aatom või molekul moodustab elektriliselt neutraalse tervikliku süsteemi)
E=elektrivälja tugevus N/C, F=jõud 1N, q=laeng 1C Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat Homogeene ühtlane, ühesugune Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia ; wp=qEd Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks U= 1 2 ; ; A=qEs; Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt, tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse keha viimisel ühest punktist teise Sammupinge - Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel. Inimese sammu pikkuseks loetakse 0,8 m.
Potentsaailne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Ep=qEd; Ep=potentsiaalne energia (N/C); q=laeng (C); E=elektrivälja tugevus; d=kaugus 0-tasemest Potentsiaal ja ekvipotentsiaalpinnad Potentsiaal näitab kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nim. ekvipotentsiaalpinnaks. Pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. elektriliseks pingeks U U=Ep1 Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J Juht ja dielektrik elektriväljas Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengud(elektronid) juhis liikuma, sest neile mõjub elektrijõud. Dielektrikus laengukandjad vabalt ei liigu. Nad võivad nihkuda asendist. Toimub polariseerumine
plaadist. Ep=Eqd Ep-potensiaalne energia(J),potentsiaalne väli on väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust, kuna tema kirjeldamisel võib kasut. Potensiaalse en. mõistet.punktlaengu potensiaalse en. arvutamine homogeenses väljas- wp=q*E*d,d-laengu kaugus en. nulltasemest. Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. =wp/q,=E*d,=k*q/r, k= 9x109 Nxm2/C2, el.välja kahe punkti potensiaalide vahet nimet. Pingeks, mis näitab, kui suurt tööd teeb el.väli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise, Pinge on 1V kui laengu 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J, U-pinge (v-volt) A-töö (j- dzaul) q-laeng(c),U=A/q=Wp1-Wp2//q=Ep1/q-Ep2/q= 1- 2=E*d, üks elektronvolt on töö. mida teeb el.väli elementaarlaengut omava osakese(elektroni) viimisel ühest punktist teise, kui pinge nende punktide vahel on 1 volt, 1eV=1,6*10 -19C*1V=1,6*10 -19J,
vastavaid sagedusfiltreid. Tooni amplituud võib kõikuda. Pulssvalimisel, pikkade liinide korral, ei pruugi vooluring taastuda meie poolt mõõdetud 40 ms jooksul, kuna liinis on palju parasiitmahtuvusi. Samuti tekitab pulssvalimisel liini katkestamine pinge transiente ning muid häireid. 9. Milliseid ülesandeid täidab analoogtelefonis trafo? Trafo eraldab liinipinge alaliskomponendist vahelduva kõnekomponendi ja muundab kuularile sobivaks pingeks 10. Milline klemm (kas "+" või "") tavaliselt maandatakse telefonijaamas? Miks? Maandatakse + klemm, kuna siis on tõenäosus staatiliseks elektri tekkeks väiksem. 11. Milline on edastavate kõnesageduste normitud vahemik analoogtelefonis? 300Hz - 3400Hz 12. Mitu valimisimpulssi on numbri "0" valimise korral? 10 impulssi.
ühesugune nii pikkuselt kui ka suunalt. · Elektriväljatugevus näitab kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. · Energia on füüsikaline suurus , mis iseloomustab keha või välja võimet teha tööd. · Elektrivälja potensiaal näitab , kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. · Ekvipotentsiaalpinnaks nimetatakse ühesugust potentsiaali omavale elektrivälja punktide hulka. · Pingeks nimetakse elektrivälja kahe punkti potensiaalide vahet.
nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Valem: F=B*i*l*sin a 15.Mida tähendab superpositsiooniprintsiip ja milliste väljade korral see esineb? - Elektriliselt või magnetiliselt aktiivsete kehade süsteemi korral tuleb vastavalt E- või B- vektori pikkuse leidmiseks üksikute väljatekitajate E- või B-vektoreid liita. Superpositsiooniprintsiip kehtib kõikide väljade korral. 16.Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? - Pinge iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. 17.Joonistad elektrivälja jõujooned. 18.Määrad Ampere'i jõu suuna rakendades vasaku käe reeglit. - Vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, magnetväli on suunatud peopessa, pöial näitab juhtmetele mõjuva jõu suunda.
Mistahes kinnises ahelas on pingete summa Kirchhoffi pingeseadus null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa on võrdne ahelas olevatel koormistel (takistitel) kujunevate pingelangude summaga. Valem: E1+E2=U1+U2+U3+U4 Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus Tehnik mõõtis pingeks releemähise Ohmi otstel 12 V ja mähist läbivaks seadus on võrdeline selle lõigu otste vahelise voolutugevuseks 50 mA. Kui suur on pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega releemähise takistus? 1. Avaldame Ohmi seadusest I=U/R
iseloomust ja nende määramise täpsusest, konstruktsioonide vastutusrikkusest j.t. Sitketele materjalidele valitakse [S] = 1,2 ... 2,5, habrastele aga [S] = 2 ... 5. Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ReH S ja nõutava varuteguri kaudu . 5.Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud. Pingeks nim lõikepinna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu(Pinge-sisejõu intensiivsus mõttelisel pinnal) dF N N p ; Pa; 2 ; MPa 2 dA m Mm lim .Piirpinge-, materjali piirseisundile vastav taandatud koormus ( ). 6
täpsusest, konstruktsioonide vastutusrikkusest j.t. Sitketele materjalidele valitakse [S] = 1,2 ... 2,5, habrastele aga [S] = 2 ... 5. ReH Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu S 5. Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud. Pingeks nim lõikepinna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu(Pinge-sisejõu intensiivsus mõttelisel pinnal) dF N N p ; Pa; 2 ; MPa dA m 2 Mm Piirpinge-, materjali piirseisundile vastav taandatud koormus ( lim ) 6. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele materjalidele?
Elektrivoolu töö ja võimsus Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t R
Füüsika KT kordamisküsimused 1. Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. U = A/q 2. Juhtiva keha pindadele kogunevaid laenguid nimetatakse elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Elektriline induktsioon elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile
Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t R
Füüsikaline suurus. Antud välja punkti potentsiaaliks nim seal asuva laengu pot. en. ja laengu jagatist. = Wp /q Po. Näitab, kui suur on ühekulonilise laengu pot.en. antud punktis. Näiteks punkti pot 90V näitab, et antud punktis asuva ühekulonilise laengu pot.en. on 90J. Ekvipot.pinnad kujuteldavad pinnad, mille kõikide punktide pot. on ühesugune. --- või __ (jõujoontega risti!). Jõujoone suunas pot. kahaneb. = kQ/r Kahe punkti vaheliseks pingeks nim langu ümberpaigutamiseks tehtud töö ja laengu jagatist. U=A/q Pinge näitab, kui palju tööd teeb elektriväli, paigutades ühest punktist teise 1C suuruse laengu. Juhtude süsteemil on võime hoida elektrilaengut. Seda omadust kirjeldab elektriline mahtuvus. ( tähis C ) Kallates mõlemasse pudelisse (üks suur, teine väike) võrdse koguse vett, tõuseb vee nivoo võikse mahtuvusega pudelis kõrgemale.
Voolu sõltuvus pingest ei ole lineaarne vaid on eksponentsiaalne. Transistorid- pinge/vooluga tüüritav voolugeneraator. Bipolaarne transistor- vooluga tüüritav ja tarvitab ka seetõttu voolu. Väljatransistor- pingega tüüritav, ei tarvita põhimõtteliselt voolu. Liittransistorid: bipolaarne+bipolaarne=Darlington Väljatransistor+bipolaarne=IGBT Väljatransistor+väljatransistor=CMOS Väljundis on alati vool, mis sageli on vaja muuta pingeks. Transistorid toimivad aktiivse skeemielemendina ja võivad signaali toiteallika arvel mõjutada. Ühendamise võimalusi on kolm: 1.Ühise baasiga/paisuga(Uv>Us, faas ei muutu) 2.Ühise emitteriga/lättega (uv>us, iv>is, faasipööre) 3.Ühise kollektoriga/neeluga lüliti Peamised transistorit iseloomustavad parameetrid on: a.) Sisendtakistus (Rs) b.) Vooluvõimendus(iv/is ehk hfe või β (BPT) c.) Pingevõimendus(uv/us ehk Au) d.) Väljundtakistus (Rv)
Suveks sõitis Juhan suvekoju, kuid üsna peatselt leidis vajaliku olevat elu mugavamaks teha ei taha ju palavaga pliiti kütta ning internetiühenduseta jäid meilid lugemata. Juhan oli füüsikatundides õppinud kodustest elektriseadmetest ning teadis seetõttu otsida seni kasutatud elektriseadmetelt nende nimivõimsusi. Kasutusel olid 7 hõõglampi igaüks võimsusega 100 W, teler võimsusega 200 W ja külmik võimsusega 200 W. Multimeetrit kasutades sai ta elektripaigaldiste pingeks ilma tarvititeta 230 V. Juhan läks seejärel poodi ning leidis elektripliidi, mille võimsus oli 1,5 kW, arvuti, mille toiteploki võimsus oli 100 W ja lisaks ka kohvimasina võimsusega 1000 W ning ostis need tarvitid ära. Kodus jäi Juhan mõttesse mismoodi elektriseadmeid kasutada. . Aita Juhanit missuguseid elektriseadmeid tohib Juhan üheaegselt kasutada? Paku erinevaid variante, kuid selliselt, et külmkapp oleks kindlasti kasutusel. Iga sisult erinev "töötav" variant
Elektriväli Elektriseeritud kehadel on suunatud väljajooned positiivselt kehalt negatiivsele. Magnetväli Magnetiseeritud kehal on suunatud väljajooned põhjapooluselt lõunapoolusele. 11) Mis asjad on solenoid ja pool? Solenoid Kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepool. Kui solenoidi läbib elektrivool, siis tekib magnetväli. Pool - elektroonikakomponent, mida kasutatakse võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. 12) Mida nim. pingeks ehk potensiaalide vaheks Laengu poolt vabastatud energia .Iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning määrab ära, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise.
4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali? = Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V Üks volt on sellise punkti potentsiaal, milles ühe kuloni suurusel laengul on energies 1 J. 5.Mis on ekvipotentsiaalipind? Ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulka nimetatakse ekvipotentsiaalpinnaks. 6.Mis on elektriline pinge?Tema tähis ja ühik (defineerida): Õpikus: Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nimetatakse elektriliseks pingeks U. Konspektis: Töö laenguühiku kohta. U= A / q (töö 1C kohta) U= F / q Tähis [U]= 1V 7.Seos pinge ja elektrivälja tugevuse vahel: E= U : d 8.Mis juhtub elektriväljas juhi sees? Miks? Juhi sees elektriväli puudub, sest vabad laengukandjad paiknevad väliste elektriliste jõudude mõjul ümber nii, et loovad oma elektrivälja, mis tasakaalustab välise elektrivälja. 9.Mis juhtub elektriväljaga dielektrikus?
Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Pinge Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakeste tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne lektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Elektrivälja töö Pinge = Elektri laeng A U=q J (jaul) 1V (volt)= 1C (kulon) Ohmi seadus/ Elektritakistus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega.
Kuna galvanomeetreid kasutatakse väga väikeste voolude (alla 1,0 · 10-6 A) ja pingete mõõtmiseks, on väga oluline nende mõõteriistade tundlikkus. Magnetoelektrilised mõõteriistad reageerivad oma suhteliselt suure mõõtesüsteemi inertsmomendi tõttu ainult staatilistele suurustele. Selleks, et neid saaks kasutada vahelduvsuuruste (pinge, vool) mõõtmiseks, tuleb need eelnevalt muundada staatiliseks või aeglaselt muutuvaks alalisvooluks või pingeks. Muundamiseks kasutatakse peamiselt alaldeid või soojuslike süsteeme. Alaldiga mõõteriistad. Vahelduvvoolu alaldamiseks kasutatakse selliste mõõteriistade puhul poolperiood- või täisperioodalaldeid. Termoelektriliste mõõteriistade põhilised eelised on • piisavalt suur mõõtetäpsus laias sagedusdiapasoonis • võimalus mõõta mittesiinuselisi signaale. Puudusteks on • väike ülekoormatavus, • suur omatarve, • mittelineaarne skaala.
kasutatakse jõujooni. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujooned on inimese poolt välja mõeldud abivahendiks elektrivälja kirjeldamisel. Tegelikkuses neid olemas ei ole 3. Elektriväljatugevuse ühikud Väljatugevuse ühikuks on njuuton kuloni kohta (1N/C). Rohkem kasutatakse ühikut üks volt meetri kohta (1V/m). 4. Elektriline pinge Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet nim elektriliseks pingeks. q1-q2=U= A/q [U]= [A] / [q]= 1J / 1C= 1V Homogeenses väljas U=A/q=Ed 5. Juht ja dielektrik elektriväljas Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: · väljatugevus juhi sees on null; · elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; · kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale;
välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . 11 Mida nimetatakse pingeks?Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt tehtava töö hulka, mõõdetuna voltides (V). Pinget mõõdetakse voltmeetriga.Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. 12 Mida näitab 2 punkti vaheline pinge???? 13 Mis on elektronvolt?Elektronvolt on energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel
Periood T=0.002s Sagedus f=500Hz (1/T) Nivoo: Umax=0.25V Tegemist on harmoonilise võnkumisega: U Umax=0.25V t 0.02s 5. Liini suurim lubatav kogutakistus ja telefonijaama abonentkomplekti rakendumisvool Rmax = 5230 Rakendumisvoolu vaatlen aktiivtakistuse 5100 juures. Ostsillograafiga mõõtes saan pingeks 46V, seega rakendumisvool IR = 0.009A. 6. Valimisimpulsi parameetrid ja skitseering Umax = 50V t1 = 75ms t2 = 100ms Märgin, et hr Pihlau raamatu järgi on standardikohaseks valimisimpulsi osade pikkuseks 60ms (ahel katkestatud) ning 40ms (ahel ühendatud). U "4" "2" Umax 0 t 60ms 40ms 7. Kutsesignaali parameetrid ja skitseering
coulomb: F=kq/krE*r2 ja väljatugevuse valem: E=kq/krE*r2 Töö laengute ümberasetumisel elektri välja ühest punktist teise ei sõltu liikumise teest, vaid ainult nende punktide vahelisest kaugusest, mõõdetuna piki välja suunda. A=qEd Potensiaal (skalaar)antud punktis-suurus, mida mõõdetakse positiivse laengu ümberpaigutamisel lõpmatusest välja antud punkti tehtava töö ja ümberpaigutava laengu suurus suhtega. Y=A/q volt. Välja kahe punkti potensiaalide vahet nim välja pingeks nende punktide vahel. Pot vahe U=A/q Juhi elektrimahtuvus- juhi laengu ja tema potensiaali suhtega mõõdetav suurus.C=q/Y. Elektrimahtuvus iseloomustab juhi võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvuse ühik on farad-F Kondensaator koosneb kahest juhist, mis on teineteisest eradatud õhukese dielektrikukihiga. Plaatkondensaatori(lihtsama) moodustavad kaks ühesugust dielektrikuga eraldatud paralleelset metallplaati. Kondensaatori laadimiseks tuleb ühendada tema plaadid(katted) pingeallika
vahelduvvoolugeneraator · juhe ja magnet seisavad paigal, muutub magnetvälja tugevus - nii toimivad trafod ja süütepoolid Koos juhtmega liiguvad temas olevad laetud osakesed, mis läbides magnetvälja muudavad oma asukohta. Vabad elektronid koonduvad ühte juhtme otsa, tekitades negatiivse potentsiaali,teise jäävad positiivsed ioonid, sinna tekkib negatiivne potentsiaal. Potentsiaalide vahet nimetati pingeks. Kui sa nüüd edasi mõtled, siis pole eriti raske ette kujutada mis moodi generaator elektrit toodab. Inimkond nägi mitusada aastat vaeva, et hakata tootma elektrit. Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb elektrivoolugeneraatori töö. Generaator on oma ehituselt sarnane elektrimootoriga. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool.
hargnemispunkti suunduvaid voolusid loetakse positiivseteks ja sealt väljuvaid negatiivseteks. Kirchoffi II seadus: Kinnise elektriahela elektromotoorjõudude algebraline summa võrdub selle ahela kõigi harude pingelangude algebralise summaga. Teise Kirchhoffi seaduse teistsuguse sõnastuse järgi võrdub ahela igas kinnises kontuuris elektromotoorjõudude algebraline summa kõikidel takistiteltekkivate pingelangude algebralise summaga. 17. 3.3.2 Mida nimetatakse pingeks, kuidas pinget tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Tähistatakse tähega U ja mõõdetakse voltides (V) 18. 3.3.3 Mida nimetatakse elektrivooluks, kuidas tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist.
Töö eesmärk: Tutvuda raadiosaatetrakti ehitusega ning üldiste parameetritega, kasutades kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamu. Töös kasutatavad vahendid: · Käsiraadiojaamad Nissei Denki 450 MHz koos toiteosaga · Ostsilloskoop TDS 2012B · Signaaligeneraator HP 33120 · Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Lülitasime sisse raadiojaamad, signaaligeneraatori ja ostsilloskoobi. Väljundsignaali pingeks valisime 100mVpp. Seejärel võtsime punkthaaval (9 punkti) üles vastuvõtja amplituudi-sageduse karakteristiku (ASK) sageduste vahemikus 300...4000Hz. f saadet f vastuvõet (Hz) (Hz) Amplit (V) 600 500 1,28 900 900 2 1200 1200 2,72 1500 1500 2,7 1800 1800 2,14 2100 1900 1,62
liikumisel mingi hulk tööd. Töö laengute ümberasetsemisel elektri välja ühest punktist teise ei sõltu liikumise teest, vaid ainult nende punktide vahelisest kaugusest, mõõdetuna piki välja suunda. WTF?? Suurust, mida mõõdetakse positiivse laengu ümberpaigutamisel lõpmatusest välja antud punkti tehtava töö ja ümberpaigutatava laengu suuruse suhtega nim. välja potentsiaaliks. Potentsiaal on skalaarne suurus. Välja kahe punkti potentsiaalide vahet nim. välja pingeks nende punktide vahel. Juhi laengu ja tema potentsiaali suhtega mõõdetavat suurust nim. juhi elektrimahutavuseks. (täht C) elektrimahutavus iseloomustab juhi võimet salvestada elektrilaengut, mis tähendab sisuliselt seda, kui palju see või teine juht on võimeline mahutama enda sisse või enda pinnale. ??Kondensaator koosneb kahest juhist, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektrikukihiga. Füüsikalist suurust, mis võrdub kondensaatori ühe katte laengu q ja plaatide vahelise
ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga, nim elektromotoorjõuks (emj). Emj. Dimensioon langeb kokku potentsiaalide dimensiooniga, mistõttu neid mõõdetakse samades ühikutes. Elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt tehtav töö ahela mingil osal 1-2 avaldub: Suurust, mis on võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga nim. Pingeks ehk pingelaenuks antud ahelaosas 1-2. Suletud ahelas on elektrostaatiliste jõudude töö võrdne nulliga, seega Vastavalt Ohmi seadusele on voolutugevus I ahela hargnemata osas võrdline pingega U 12 ja pöödvõrdeline takistusega R12 Kui ahelosa ei sisalda vooluallikaid, siis s.t pinge ühtib potentsiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U=0. millest
annaabi.ee 
