Aine olekud
Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse.
Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur.
Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui
küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem
on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu
keemis temperatuur.
Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused,
ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on
väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks
väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine
veepinnal.
Märgamine Sel juhul vedelik nagu roniks ülespoole, mööda anumaseinu.
Mittemärgamine sel juhul surub anuma sein nagu vedeliku alla. Näiteks
elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju.
Kapilaarsus On vedelike liikumine peenikestes torudes
annaabi.ee 
