Ehituskeemia I
Seda, kui
palju energiat on vaja aine sulamiseks, iseloomustab aine sulamissoojus.
-kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemp, vaid nad pehmenevad kuumutamisel, nt
amorfsed ained (puudub kristallstruktuur)
Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Nt
tänu sellele püsivad liuskurlased veepinnal, hoiab tilka koos Mõõtühik dn/cm.
- Iga vee molekul on vesiniksidemete abil seotud lähimate naabermolekulidega.
Paariliseta jäänud sideme pooled moodustavad pindklie , mis püüab kokku
tõmbuda ja omandada võimalikult väikese pindala. Pinna püüet nim
pindpinevuseks. Nt väheneb vee temp tõusuga. Vee pindpinevustegur on 0,073
njuutonit meetri kohta. Pindpinevustegur kirjeldab jõudu ühikulise pikkuse kohta.
Samas kirjeldab pindpinevustegur ka energiat ühikulise pinna kohta ja seega on
tal võrdväärne ühik: dzauli ruutmeetri kohta (J/m2)
-Mõjutavad lahustunud orgaanilised ained, nt pindaktiivsed ained
Millal vedelik hakkab keema