Luuletused
Musttuhat sääse meelt --
Sääsk, õnn ja sääse mõtted --
Kes oskab kõiga keelt.
Sääsk õnn ja mina, sina,
Nii s¨gavusest tilk
Ja kuskil kohab meri --
Suur surma silmapilk.
Vassil Ridala
Luiged
Päev raugeb külmalt kevadhalli uttu,
Mis mähib tarvaid, kaugeid vesi, maid.
Veel aimab mõni mets ja kivisaid.
Ja öine kahu, pime jõuab ruttu.
Siis kuuled äkki nagu lapse nuttu,
See kostab pilvilt, mereseljalt vaid,
Kus mustab sinav vesi, jäine laid.
Jääd kuulatama öösest halajuttu.
Need - luiged kaugel väina ajujääl,
Kes ärksid, kesk külma vaikust, und,
Need nende kaeblikkurvad hüüud sääl.
Ja meele haarab jube kahjutund:
On nagu halaks inimelik hääl
Kesk ööde õudu, vastu võigast lund.
Henrik Visnapuu
Loobumus
Olen väsinud ootamast,
olen pettunud lootmast.
Kätest ramm
kadus siruten neid sinu vastu.